„Sõlekese ruumid tulevad heledates toonides ja rahvusliku mustriga,” nii ütles Sõlekese lasteaia direktor Tiina Kala, kes osaleb koos lasteaia majandusjuhataja Rutta Sarikuga igal reedel teises ehitusjärgus oleva lasteaiahoone töökoosolekutel.

Lasteaiajuhid olid Võru linna selle aasta suurima investeeringu ettevalmistamisel kaasosalised juba hoone projekteerimisjärgus ja erinevate lahenduste läbivaatamisel. Tiina Kalal jagub hetkel vaid kiidusõnu. Nii linnavalitsuse kui ka ehitaja osas. Samuti Rutta Sariku ja õppealajuhataja Eve Kirsi kohta, kellega koos nii lasteaia õppe- kui ka majandusvaldkondi koos veetakse.

Lasteaiajuht toob välja mõned nende mõtted, millega tööde teostamisel on arvestatud. Sooviti näiteks DALI hooneautomaatikaga valgustust, mis võimaldab kõik tuled lasteaias korraga kustutada. Selline digitaalselt adresseeritav kahesuunalise sidega valgustuse juhtimisliides nüüd hoonesse tulebki.

Samuti räägib ta rõõmuga lasteaia kahe tiiva vahele istutatavast kuusepuust, mida saab edaspidi jõulude ajal ehtida, sellele küünlad süüdata. Väliterritooriumile veetav elektrisüsteem võimaldab sügiseti paremini läbi viia ka erinevaid sündmusi, näiteks mihklilaata.

Sõlekese lapsed on asenduspindadel Kala sõnade kohaselt hästi kohanenud ja Jussikese õuealal on tingimused mõnes mõttes isegi paremad, kui need olid seni Sõlekeses. Vanemate rühmade lapsed käivad praegu Võru täiskasvanute gümnaasiumi ruumides.

Kala ei märka küll lastes pidevat uudishimu valmiva uue hoone osas, sest lapsed on selleks veel liiga väikesed, lastevanematele kavatseb ta aga hoone ehitustöödest täpsema ülevaate anda sügisel toimuval lastevanemate koosolekul.

1984. aastal soo peale ehitatud lasteaias käib kokku üle 200 lapse, lapsed elavad suures enamuses lasteaeda ümbritsevas magalapiirkonnas.

„Eks me kõik ootame pikisilmi, et uus lasteaed valmis saaks ja me oleme väga õnnelikud, et vähemalt üks lasteaed tehakse Võru linnas põhjalikult korda,” ütles Kala. „Ja eriti rõõmsad oleme selle üle, et linn just meie lasteaia välja valis.”

Täna-homme tõuseb Antsla linna elanike arv kümnekordseks, sest laadale tuleb umbes 30 000 inimest. See teeb laua kadedaks, et laada korraldajatel on nii palju südikust ja seda juba pikki aastaid.

Vastseliina laat, mis on kordi noorem kui Hauka laat, näitas väsimise märke. Et see nii välja ei paistaks, siis otsustati seal korraldada nii nagu Antslas, romuralli!? Antsla vastu ei saa.

Kui heita pilt nädalavahetusel toimuvatele üritustele ja laatadele, siis paneb imestama, et Hauka laat on nagu magnet, mis inimesi ligi tõmbab. Täna on näiteks Lõuna-Eesti ralli, Seto kostipäev, Tartus toidufestival, Varesel Pühajõe käsitöölaat, Krootuse mõisapargis kodukandi laat, Tõrvas on tule-päevade laat, Tapa linnas on vorstifestival, Narvas suvelaat, Tartumaal Vasesepa talulaat, Tamsalus lõikuskuu laat, Ihastes käsitöö, aiasaaduste ja küpsetiste laat, Ida-Virumaal vanavara laat ... Seda loetelu võiks jätkata. Kõigele vaatamata on Hauka laat suurim, kuhu tullakse isegi siis, kui midagi osta ei kavatsetagi. Kuid laadamelu on nii mõjus, et tühjade kätega ei lahku vist keegi.

Asjatundjad väidavad, et laadale ei tulda ostma mingit asja, vaid ostetakse tunnet. Soetades endale näiteks kena tabureti, siis mõeldakse, et sellel on hea istuda, see mahub laua alla. Muidugi, mis tähtis, laadal saab suhelda, kaubelda, kohtuda tuttavatega, vahetada mõtteid, nostalgitseda, vaadata teisi inimesi, kuulata laadahääli ja mis kõik veel.

Mulluse Hauka laada ajal uuriti mobiilipositsioneerimise abil, kust on laadale tuldud. Hiinast oli laadal 20, Iirimaalt ja Venemaalt viis inimest. Kuid uurige ise. Selle uuringu tegemine on kindel märk, et korraldajad on julged ja avatud. Tavaliselt jäävad laatade korraldajad oma numbrite väljaütlemisega väga ebamääraseks. Ilusat laata ja rõõmsat ostlemist!