Viimased paar aastat on kagupiiril olnud sündmusterohked. Mõtte- ja kõneainet andis plahvatuslik uudis meie kaitsepolitseiniku kinnivõtmisest kaks aastat tagasi septembris. Alustati piiriala puhastamist.

Kaks aastat tagasi pani president Toomas Hendrik Ilves nurgakivi Piusa kordonihoonele.

Möödunud aasta 17. novembril, mil möödus 25 aastat taasiseseisvunud Eesti piirivalve loomisest, paigaldati Parmu külla Misso valda esimene klaasplastist piiripost numbriga kaks.
Tänavu kevadel avati valitsuse väljasõiduistungiga nüüdisaegne kordon Piusal. Üleeile külastas Piusa kordonit president Toomas Hendrik Ilves.

Suvel oli Võrus võidupüha paraad. Ideaalsed ilmastikutingimused võimaldasid väga erinevate õhusõidukite ülelendu.

Üleeile sai Misso vallas asuv kolmikpunkt, kus ühinevad Eesti, Läti, Venemaa piirid, piiriposti number 1.

„Piiri kaitsvad ametnikud, nagu kõik meie sisejulgeoleku eest seisvad inimesed, väärivad parimat võimalikku väljaõpet, varustust ja tööle väärilist tasu. Nad on professionaalid, kes teevad oma tööd hästi ja kelle najale toetub Eesti siseturvalisus. Nemad omakorda peavad olema kindlad, et riik hindab neid,” ütles president Toomas Hendrik Ilves üleeile pärast piiriposti paigaldamist.

Presidendi sõnul peavad piirid pidama neid, kes pole Euroopa Liidu riikidesse oodatud, kes loodavad kurjasti ära kasutada Schengeni viisavabadusega kaasnevaid mugavusi ning kes tulevad lihtsalt paremat elu otsima.

Teisalt on aga meie välispiir väravaks neile, kes põgenevad sõja ja vägivalla eest Põhja-Aafrikast Lähis-Itta ulatuvalt ebastabiilsuse kaarelt.

Kokku paigaldatakse idapiirile üle 700 piiriposti ja peatselt saavad kõik 2750 millimeetri kõrgused, millest jääb maa peale 2000 millimeetrit, klaasplastist piiritulbad paigaldatud. Postide läbimõõt on 250 millimeetrit.

Varasemalt oli kagupiiril (kontrolljoonel) sama sündmusterohke veerand sajandit tagasi, mil piirivalvurid elasid soojakutes ja piiri valvamiseks tuli varustus ise osta. Samas oli see aeg, mil piirivalvurid said idapoolsetelt kolleegidelt tõeliselt tõhusat sääsetõrjevahendit.

„Eestimaa on nagu aardelaegas, mida saab avada ja mille sisu avastada. Kirikud ja palvelad, pillatud laiali keset metsi ja mägesid, linnu ja külasid, on otsekui säravad pärlid, mida seovad teed ja tavad, ajastud ja uskkonnad. Nõnda on nad kui põimuvad keed, kus iga pärl on erinev ja eriline, väljendades siinse rahva tänumeelt ja igatsusi, hingerikkust ja osadust Loojaga.

Hea rändur! Kas pole põnev pöörata pilk esimesele pärlile ja siis ka järgmisele ning nõnda lahti harutada ja haarata terve matka vaimulik pärlikee? Kas pole ilus osa saada nende pühade paikade vaimsusest ja kaunistada ennastki ehtega, mida on kalliks pidanud ümbruskonna elanikud? On see ju üldinimlik vara, sest pühakoda on alati peetud inimloomuse võrdpildiks.

Teeviidana täiuse ja igavese poole kätkevad kirikud kõige kaunimat, mida kohalikud olud on võimaldanud, olgu pidulik arhitektuur, kunst või muusika. Olulisim on siiski Jumala sõna, mida siin kuulutatakse ja võimalus tulla oma palvetega ühiselt Jumala ette. Samas on Eestimaa kirikud sageli tagasihoidlikud, väikesed ja kodused: siia on igaüks oodatud ja kutsutud!”

Nii kirjutades kutsub Eesti kirikute nõukogu president Andres Põder teelisi iseennast ja Eestimaa pärleid avastama. Võrumaal on näiteks 23 teelistele avatud kirikut, palvelat ja palvemaja.

Üleeile pärastlõunal oli peapiiskop emeeritus Andres Põder Rõuge Maarja kirikus ja pühitses neli aastat tagasi leitud ja nüüdseks restaureeritud altarijoonistuse, mis võis sündida Pindi kirikus olevast analoogsest joonisest saadud ideest.

„See pilt kahe akna vahel on nagu veel suurem aken veelgi suuremasse ja ilusamasse maailma,” ütles peapiiskop emeeritus Andres Põder pühapäeva pärastlõunal Rõuges Maarja kirikus.