Riigi iseseisvusele kulutatakse meil üha enam. Hiljaaegu selgus, et ministrid käivad kordamööda riikluse säilimise huvides välismaal. Näib, et meie europarlamendi saadikuid ja Brüsselis töötavaid ametnikke ei usaldata piisavalt ja esimesel Eestil on ohu juhuks üheotsapiletid juba broneeritud. Kodanikele ei jätku raha ja riigieelarve läheb miinusesse. Ilma maavalitsusteta on lihtsam Exceli tabeleid teha. Pealegi näivad inimesed valitsust segavat. Ei taha näiteks valitsuse pakutud Suur-Võru valda!? Miks küll?
NATO väeosa kujul on valge laev lõpuks kohal. Üleeile maandus Ämaris ka kaks saja miljoni dollari lennukit F-35A Lightning.
Aga meie kindralid ei suutnud külla kutsutud natolasi korralikult vastu võtta ja oma aega teenivad pojad-tütred tuli õue magama panna. Tapal on meie aega teenivate lastega nii tehtud. Kas keegi selle eest ka vastutab?
Nüüdisajal on kombeks ainult demagoogilisi formuleeringuid kasutada. Eesti kaitseväest eristab natolasi kindralite puudumine ja tankide olemasolu. Jah, need on needsamad liitlased, kelle lubatud valget laeva ootasid võpsikus meie metsavendadest vanaisad.
Ilvese taolised lubasid seitse aastakümmet tagasi igasugu häälte raadiostuudiotest, et abi on tulekul. Laev jäi tulemata – tulid kirsades NKVD-lased (nendegi seas oli eestlasi) ja tapsid või saatsid Siberisse kõik, keda nad metsast kätte said.
Neli aastakümmet tagasi pidid Eesti noored mehed minema Afganistani sõdima.
Kolm aastakümmet tagasi küüditati Eesti noori mehi Tšornobõli seitsmenda taseme tuumakatastroofi keskmesse.
Kümme aastat tagasi peksti pronksiööl segi Tallinna südalinn. Tollane kaitseminister Jaak Aaviksoo nimetab pronksiööd küpsuseksamiks.
Möödunud pühapäeval oli veteranipäev, ka jüripäev. Ees on volbriöö, kevadpüha ja Euroopa päev.
Aga magada on nüüd rahulikum ja Trump isegi kiidab meid. Praegu kuluks igal tasandil marjaks ära Karlssoni ütlus: „Rahu, ainult rahu!”
