Teisipäevases Võrumaa Teatajas oli jutuks, et Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok ütles, et harvendusraie tegemise puhul on metsamüük tegelikult miinusprojekt ja see, et Lõuna-Eestisse Emajõe äärde tuleb puidurafineerimistehas, on igati tervitatav.
Nüüd ähvardab riiki miinusprojekt ja Eesti Panga presidendil Ardo Hanssonil tuli vastata riigikogu liikmete Andres Herkeli, Andres Ammase, Ain Lutsepa, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Monika Haukanõmme ja Artur Talviku 6. aprillil esitatud arupärimisele riigieelarve defitsiiti laskmise kohta.
Arupärijad viitasid valitsuse põhjendusele riigieelarve defitsiiti laskmise kohta, et sellel on oluline majanduspoliitiline mõju. Arupärijad tõid esile ka Eesti Panga presidendi ajakirjanduses väljendatud seisukoha, milles ta nimetab valitsuse kavandatavat riigieelarve baasseaduse muutmist „oportonistlikuks”.
Arupärijad soovisid teada, milliseid majanduspoliitilisi riske valitsuse uus lähenemine eelarve tasakaalule sisaldab ning kas on näiteid selle rakendamisest teistes riikides.
Ardo Hanssoni sõnul on väikese defitsiidi võimalikkus Euroopas üsna tavaline, kuid 0,5 protsendi struktuurne puudujääk on mõeldud miinimumeesmärgile, et tulla toime olukorras, kus näiteks madalseis on väga tugev ja selle miinus 0,5ga kuidagi saavutad selle kolmeprotsendilise nominaalse puudujäägi. Ardo Hanssoni arvates tekitaks väike puudujääk Eestis praegu probleeme pikaajalisele majanduskasvule, kuid ei tekitaks lähiajal probleeme eelarve jätkusuutlikkusele, sest riigivõlg on meil väike. Ardo Hansson rõhutas, et Eestile on sobilik Euroopast pisut rangem eelarvepoliitika ja suuremad reservid. Hansson selgitas, et meil on vananev ühiskond, meil on euroraha tulevikus vähem kui praegu ja seetõttu oleks vaja pigem natuke rangemalt läheneda.
Tegelikult võiks öelda, et Euroopa Liidu abirahade kasutamise tõttu – need moodustavad umbes 2,4 protsendi SKTst viimase viie aasta jooksul – oleme sisuliselt korralikult puudujäägis, avalikustas Ardo Hansson.
See tekitab tuleviku suhtes ebamäärasust.
