Võtsime üles teema, kuidas võiks Suurbritannia Brexiti nime kandev Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletus mõjutada Võrumaa suurettevõtteid. Tegime seda Võrumaa puidutööstuste näitel.

Tundub, et mureks ei ole mingit põhjust. Ühest küljest selgub, et tugevad puiduettevõtted nagu Osula Graanul ja Barrus on ennast riske hajutades kindlustanud. Teisest küljest võivad aga Euroopas valitsev teadmatus ja segadus mängida Eesti ettevõtetele kätte senisest tugevamadki trumbid.

Eesti ettevõtjad on karastunud. Tollide teema ei ole meile võõras. Ka läbirääkimised ja tehingud Euroopa Liidu väliste riikidega nagu Venemaa on meie jaoks tuttavad. Meie mistahes ettevõtja on üldjuhul ettevõtlikum ja nutikam kui keskmine eurooplane. Eesti ettevõtja on mobiilsem ja suudab vajaduse korral leida kiireid lahendusi.

Eesti ongi Brexiti valguses kaubavahetuse osas Lääne-Euroopa riikidega võrreldes kindlamal positsioonil. Oleme võimelised olukordadega paremini toime tulema, kui näiteks naabritega turvaliselt äri ajavad mugavriigid. Neil pole meiega võrreldavaid kogemusi ega karastust.

Kauplemine Suurbritanniga saab tulevikus suure tõenäosusega olema samasugune, kui on Euroopa Liitu mittekuuluvate Šveitsi või Norraga. Norra koostöönäide on ju ka puidutööstussektoris väga hea.

Ainuke kõige otsesem mõju, millega ettevõtja peab praegu arvestama, on valuutakursi kõikumise risk. Kõik muu on olemasoleva info ja tänaste uudiste valguses puhas spekulatsioon. Mitmed ettevõtjad on seda riski juba varem teadvustanud ja muutnud lepingud europõhiseks.

Ettevõtjate seisukohast on kiire lahendus parem kui see, et lahkumisprotsess ja kõikvõimalike kokkulepete sõlmimine jääb venima. Ettevõtjate soov on, et kindlus tuleviku osas saabuks võimalikult ruttu ja selguks, millised need suhted uue Inglismaaga saavad olema.

Võtame Brexiti kui sisult negatiivse uudise valguses eesmärgiks kasutada ära Eesti mobiilsust, kogemusi ja kohanemisvõimet. Teeme enda trumbiks selle, et suudame erinevate olukordadega paremini hakkama saada kui keskmine Lääne-Euroopa ettevõtja. Ka Võrumaa ettevõtjad peavad sellest kasu saama.

Meremäe vallavolikogu otsustas eelmisel nädalal ühtse Seto valla asemel liikuda Võru linna poole ja teha ühinemisettepanek Missole ja Vastseliinale, viimane asub ettepanekut arutama juba homme. Vallad on haldusreformi mõistes endiselt pilla-palla.

Võrumaa „sündis” omanimelise maakonnana 1783. aastal, mil suurest Tartu maakonnast eraldati Räpina, Põlva, Kanepi, Urvaste, Rõuge, Vastseliina, Karula ja Hargla kihelkond.

Kuni Eesti NSV rajoniseerimiseni kuulus Põlva ümbrus Võrumaa koosseisu. Haldusjaotuse muutmisega püüti kontrolli alla saada külanõukogud, 1950. aastal moodustati Võrumaa põhjapoolsetest (Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva) ja Tartumaa lõunapoolsetest (Ahja, Kiidjärve) valdadest Põlva rajoon. Praegune Võru maakond on samades piirides, kui 1959. aastal moodustatud Võru rajoon.

Ajalool on jätkuvalt suur mõju haldusjaotusele. Siiani avaldab mõju kihelkondlik kuuluvus (Rõuge ja Vastseliina). Nõukogude perioodil tehtud muudatuste mõju on kihelkondade mõjust väiksem, siiski on tollal tehtud muudatuste tõttu kujunenud mõnest kohast piirkondlik keskus (Antsla).

Pärast taasiseseisvumist on haldusreformi teemaga edasi tegeletud. Võru maavalitsus esitas 15 aastat tagasi haldusreformi ettepanekud, milles nähti Võrumaal kuut omavalitsust:

1) Võru linn,

2) Võru vald (Võru, Lasva, osaliselt Sõmerpalu, osaliselt Orava, Veriora ja Laheda),

3) Rõuge vald (Haanja ja Rõuge),

4) Antsla vald (Antsla, Urvaste ja osaliselt Sõmerpalu),

5) Varstu vald  (Mõniste ja Varstu),

6) Vastseliina vald (Vastseliina, Misso, Meremäe).

Ajalugu kipub korduma. Tänases lehes kirjutame Meremäe valikutest. Ka 15 aastat tagasi oli Meremäe problemaatiline piirkond. Ka siis põrkusid huvid, kas liituda Võru suunal Vastseliinaga või moodustada ühtne Seto vald.

Infrastruktuur ja liikumisteed toetavad liitumist pigem Võru linna poole. Teisest küljest on aga Seto bränd väga tugev ja positiivne, selle baasil on hea üles ehitada ühtne erinäolise kultuuripärandiga omavalitsus. Seto märk annab eeldused valda edukalt turundada.