Tagaküla kartulikasvataja Ants Muld nimetab oma edu aluseks spetsialiseerumist, ainult nii saab ettevõtja olla kasumis. Kui tegeleda kartulikasvatamisega muude asjade, näiteks teravilja kõrvalt, ei saa tootjal olla vajalikku tehnoloogiat ja teadmisi, ta ei pääse turule ja on nii-öelda hetkeline pakkuja.
Kartulikasvatamine äri tegemise eesmärgil ei tasu viie kuni kümne hektari peal ennast kindlasti ära. Sellisel juhul ei ole toodangul kvaliteeti ega kvantiteeti. Kui tehnikat pole, saak on kesine ja kartul ussitab, siis sellega turule ei pääse, kartulikasvatamine on põllumehele sellisel juhul vaid peavalu.
Kui kitsaks või laiaks ajada oma tootmine? Ants Muld on proovinud ka teiste köögiviljadega, mõnel hektaril sibula ja porgandiga. Praeguseks on mees sellest loobunud. Iga köögivili nõuab erinevat tehnoloogiat, samuti on erinevad säilitustingimused ja koristustehnika. Kui tegeleda kümne asjaga korraga, siis lohisevad kõik kusagilt.
Pesemata lahtise kartuli hind on Tallinna hulgiladudes praegu 12-15 senti. Kartulikasvatajad püüavad luua oma toodetele lisaväärtust, mitte olla lihtsalt odava lahtise võrgukartuli pakkujad. Ants Mullal on Tartu lähedal Reolas tütarettevõte, mis tegeleb kartulite koorimise, pesemise ja pakkimisega. Tema tooteid võib leida nii Võrust võrgukartulina kui ka Tallinnast koorituna.
Ühele kaubale keskendunud tootja jaoks on tähtis olla oma klientide jaoks aastaringne pakkuja. Kujunevad välja kliendid, kes sinu peale loodavad. Tähtis on nii stabiilne kvaliteet kui ka tarnekindlus. Et aprillis ei tekiks olukorda, kus kliendile ei ole toodet pakkuda.
Kartulikasvatus nagu teisedki tootmisalad sõltub efektiivsusest. Kartuli hind on praegu sisuliselt sama, mis see oli 20 aastat tagasi. Palgakulu on aga suurenenud.
Kartuli omahind on võimalik kümne sendi peale saada vaid siis, kui saak on ligikaudu 40 tonni hektari kohta. Enamikul saagikus aga nii suur ei ole. Igal aastal on peale väiketootjate ka mõni 50 hektaril kartulit kasvatanud põllumees oma tegevuse lõpetanud, ta on teinud mõne valearvestuse.