ARVAMUS

Vesine nädalalõpp

Juraski pargi juht tõi Sloveeniast kohale hõljukid, et panna need Võrumaa kuppelmaastikul klientide rõõmuks sõitma. Vanavanemate talumaale rajatud motopargis oli varem farm, karjamaal jalutasid lehmad. Nüüd kihutavad siin hõljukid. Vello Hinn on mõtlik: 100-150pealised loomakarjad pole teatavasti enam jätkusuutlikud, tipptehnoloogial ja väikese tööjõukuluga robotlaudud samamoodi.

Aga mingit kibestumist või pessimismi mehe näost ei paista, ta on leidnud endale uskumatu hobi, mis on samas ka kirg ja töö. Mees on tegelenud viis aastat hõljukite pargi rajamisega Juraski külla. Kuni viimase ajani takistas projekti käivitamist hõljukite hõljumisega kaasnev tolm ja kulu, mille tõttu mootorid üle kuumenesid. Tänaseks on probleem lahendatud, mees konstrueeris ja ehitas hiiglasliku tolmuimeja, mis on väidetavalt maailma suurim.

Hõljuk on sisuliselt väikelaev ehk paat, suuri hõljukeid kasutab ka piirivalve. Juraski hõljukid läbivad adrenaliinipargi maal asuvaid vesiseid alasid, masinad vett ei karda.

Vett ei kartnud ka laupäeval toimunud 19. Rõuge veepeo ja paadiralli osalejad. Rahva osavõtt ei püstitanud küll rekordeid, kuid meeleolu oli sedavõrd intiimsem, päikeseline ja rõõmsameelne. Lisaks rallile toimus Rõuges rannavolle turniir ja mudamaadlus. Paadiralli võitis paatkond Tuublid (Maido ja Marko Mäeots). Rõuge paadiralli võidukas naiste paatkond oli S & S (Sirli Hanni ja Siret Lipp).

Palju tormisemat vett nägid lõunaeestlased nädalalõpul taevast alla kallamas. Pühapäevane torm räsis eelkõige Lääne-Võrumaad: Antsla, Urvaste ja Mõniste kanti. Kõige hullemates kohtades oli maanteeameti teatel kahekümne meetri kohta 50 murtud puud. Pühapäeval oli Lõuna päästekeskuse piirkonnas ligikaudu 130 väljakutset.

Pühapäeval viis näiteks suur keeristorm ära Vana- Antsla kortermaja majakatuse, mitu korterit sai seal tõsiseid veekahjustusi. Võrumaal Navi külas riigikogu maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari hoovil lennutas äikesetorm vana jalgratta alt esiratta.

Oli põnevalt vesine nädal.

Riigiasutuste kolimise teema jätkub kuu pärast

Valitsus sai neljapäeval ülevaate riigi ülesannete analüüsist, mis vaatab üle riigi avalikud ülesanded ja nende korralduse asutustes. Valminud analüüs annab sisendi Riigivalitsemise reformi järgmisteks etappideks, sealhulgas riigiasutuste pealinnast väljaviimisele. Valitsuses jätkuvad arutelud augustis.

Riigi ülesannete analüüs puudutab sisuliselt Võru maavanema ettepanekut kolida Kagu-Eestisse riigimetsa majandamise keskus (RMK). „Kui soov riigireformi käigus kolida piirkondadesse keskvalitsusega nõrgalt seotud asutusi on tõepoolest siiras, siis kõige loogilisem on Kagu-Eestisse tuua RMK,” ütles Kõiv. „Riik on ise leidnud, et nutika spetsialiseerumise tugevdamiseks võiks Kagu-Eesti keskenduda metsale ja puidule.”

Analüüs keskendub kümnele fookusvaldkonnale: transport, tervishoid, rakendusüksused, ettevõtlus, IKT, maavalitsused, asutuste pealinnast väljaviimine ja kaugtöökohad, muuseumid, maavarad, ühishoone.

„Valitsus jätkab augusti alguses aruteludega, need puudutavad ka asutuste pealinnast väljaviimise teemat,“ ütles Kristina Haavala rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast. „Otsuseid ootavad mitmed valdkonnad, seetõttu tehakse need etapi kaupa.”

Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on esimest korda valminud terviklik analüüs riigi teenuste ja ülesannete korralduse kohta. „Analüüs on väga mahukas, 700-leheküljeline, otsuste tegemist ootavaid valdkondi on palju,” lausus Aas.

Analüüsis ei esitata Aasa sõnul veel konkreetseid ettepanekuid asutuste ümberpaiknemise kohta – valitsuse tegevusprogrammi kohaselt tuleb täpsem asutuste väljaviimise aja- ja tegevuskava koostada koostöös ministeeriumidega sügiseks.

Riigivalitsemise reformil on kolm peaeesmärki: muuta kogu Eestis kättesaadavaks kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused, lihtsustada ettevõtjate ja elanike suhtlust riigiga ning tõhustada riigi sisemist töökorraldust.

“Analüüs näitab, et kuigi Eesti riik toimib ka praegu ladusalt, saab paljusid asju teha oluliselt lihtsamalt ja efektiivsemalt. Ametkondlikku dubleerimist, bürokraatiat ja killustatust on väikese Eesti kohta liiga palju,” ütles Aas. Ootame analüüsidest ja reformidest kasu ka Võru maakonnale.