Suure Munamäe jalamil juhtub suuri asju. Kui palju aastaid tagasi valiti valla etteotsa praegune vallavanem Juri Gotmans, siis kes võis arvata, et Suure Munamäe torni saab hakata sõitma liftiga.

Ühel kohtumisel Eesti peatoimetajatega ütles vallavanem Juri Gotmans, et kui valitakse tagasi vallavanemaks, siis tuleb lubadused täita, ja kui lift sai lubatud, siis muud üle ei jäänud.

Nüüd käib tornis aastas umbes 50 000 inimest, eriti üllatunud on leedukad, sest teabetahvlilt saab infot ka nende keeles. Läti ja muud keeled on turistidele iseenesestmõistetavad.

Äsja oli torni jalal Suure Muna kohvikrestoranis turismiseminar, kus räägiti peamiselt maitsest, toidumaitsest, mis toob turisti tagasi peale pilvepiirilt avaneva ka maitset nautima.

Haanja vallas peaks olema kõige rohkem turismitalusid ühe elaniku kohta. Nüüd saavad noored nautida kahekorruselist maja, mis on sada protsenti nende oma ja haruldase asukohaga. Noortemaja eest käib bussiliin otse Tallinna ja muidugi Tallinnast tagasi ka. Suure Munamäe torn on kiviga visata. Suusa- ja jooksurajad algavad lausa ukse eest.

Häid uudiseid mahub ühte juhtkirja palju. Ülehomme käivitub Rõuge, Haanja, Varstu ja Mõniste valla noorte koostööprojekt, millega on tegeldud juba 2016. aasta algusest. Eesmärgiks on, et vähemalt 65 protsenti noortest (seitsme- kuni 26aastased) oleksid hõivatud eakohaselt sobiva ja arendava tegevusega.

See on väga hea algus ühisele noorsootööle ka omavalitsuste ühinemise protsessis. Kuna kavandatud tegevuskava loomine algas varem, kui selgus, kuhu suunas liiguvad ühinemisläbirääkimised, siis Misso kui üks liituvatest omavalitsustest on edasises protsessis tegevustesse sujuvalt kaasatav.

Nelja valla koostöö koordinaator on Rõuge vald Rõuge avatud noortekeskuse kaudu.

Noorte koostöö saab avalöögi 20. oktoobril Varstu koolihoones, kus häid soove edasiseks koostööks annavad olulised otsustajad ja suunajad ning nelja valla noored saavad üksteist tundma õppida, et üheskoos tegutseda ja pidutseda.

„Iga päev rõõmus!”

Setomaal on viis tuhat hektarit põllumajanduslikku maad, mis ei ole praegu kasutuses. Tänases ajalehes räägib Margus Timmo, kuidas piirkond on koostöös ülikoolidega otsinud lahendusi, milline võiks olla parim viis kasutada Kagu-Eesti künklikel maalappidel asuvaid väikeseid maalappe. Ja teha seda ühistulise tegevuse kaudu.

Setomaa ei saa mulla ja maa kasvukohaheaduse ehk boniteedi osas hiilata. Koos teadlastega on tehtud analüüse ja sellest järeldatud, et üks soovituslik suund võiks olla lamba-, kitse ja -veisekasvatus, teine suund aga aiandus.

Miks mitte siis aiandus ja mustad sõstrad? Sõstraliste kasuks räägivad nii majanduslik eesmärk, vähene korjamiseks vajaminev tööjõud kui ka potentsiaal tervisliku toote maailmaturu osas.

Mustad sõstrad on väga toitainerikkad. Klaasitäis marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Marjade toime on üldtugevdav. Viljad on varajased ja taimed kergesti paljundatavad. Nad sisaldavad antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele.

Nii nagu kõikjal mujal põllumajanduses, on ka sõstrakasvatajate märksõnaks tooraine väärindamine. Võib küll tunduda, et saak oleks mõistlik pärast valmimist ära korjata ja kohe maha müüa. Kuid mari valmib kõikidel kasvatajatel sügisel ühel ajal. Seega ei ole pikemas äriperspektiivis pääsu hoiustamisest, töötlemisest ja sellega kaasnevatest lisainvesteeringutest.

Seto Aiad plaanib teha kulutusi sammhaaval. Turul eristuvat tootemarki neil veel ei ole, marjade müüki plaanitakse vähemalt alguses korraldada lihtsalt ühistu nime alt. Alles siis, kui nähakse võimalust külmhoonete ehitamiseks, korjamiskombaini ostmiseks jne, hakatakse tegelema kaubamärgiga.

Teravilja maksimaalne müügitulu ühelt hektarilt on alla 1000 euro, tatral kuni 700 eurot. Mahedalt mustalt sõstralt saadakse sõltuvalt saagikusest hektarilt 2000–4000 tonni marju. Eelmisel aastal müüdi mahedaid musti sõstraid kilohinnaga üks euro. Ideaalis võiks seega müügitulu olla teraviljast mitu korda suurem. Samas kaasneb selle äriga palju riske ja tehnoloogia hind ühe maaühiku kohta on kallis.