„Ma loodan, et osutun konkursil valituks,” vastas Antsla gümnaasiumi direktori kohusetäitja Katrin Martinfeld eile küsimusele, kas ta alustab sügisest tööd täieõigusliku koolijuhina. Nimelt kuulutas Antsla vallavalitsus mai lõpus välja avaliku konkursi Antsla gümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks.

Martinfeld võeti eelmisel aastal uueks koolijuhiks pärast segadusi eelmise pikaajalise direktoriga. Praegune direktori kohustäitja kinnitas, et on ametiga väga rahul. Martinfeldi tööga on rahul ka vallavanem Merike Prätz, kes loodab, et sügisest saab uus direktor ametlikult ametisse.

Vallavanema sõnul ei anna seadusandlus Martinfeldile sellisel kujul pikka aega direktori kohusetäitja ametit täites töötamiseks kindlust. Konkurss saigi korraldatud selleks, et asjad oleksid korrektsed. Samas ei ole Prätzi sõnul välistatud, et konkursile laekub 10. juuniks ka mõni konkureeriv avaldus.

„Tulin eelmisel sügisel ilma suurte ootusteta Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist, oluliselt suuremast kollektiivist, kus olin veetnud kogu oma varasema tööea,” lausus Martinfeld. „Avastasin enda rõõmuks, et Antslas on väga toredad inimesed ja õpilased. Meil on väga mõnus aasta olnud.”

Antsla gümnaasium on praeguseks ühena kümnest koolist liitunud Tartu ülikooli pilootvõrgustiku projektiga „Liikuma kutsuv kool”, mis toetab võrgustikus osalevaid koole õpilaste liikumisaktiivsuse võimaluste loomisel koolipäeva jooksul.

Martinfeld tahab laste vahetundide elavdamiseks rajada koolimajja siseterviseraja. Tegemist on mööda kooli koridore ja treppe kulgeva paarisaja meetri pikkuse märgistatud rajaga, kus saab vahetundide ajal kõndida ja spetsiaalsete ürituste ajal ka joosta. See oleks esimene selline rada Võrumaal.

Plaanis on avada ka põneva nimega ruum, mille nimeks on „Innovatsiooni värkstuba”. Martinfeldi sõnul tahetakse sinna tuua arvutid ja robotid – tegemist oleks ringitegevuse toaga, kus oleksid näiteks robootika-, anima- ja leiutamisring.

Eilse lastekaitsepäeva kontekstis on Antsla uue koolijuhi julged plaanid väga positiivsed.

Mis toimub?

Homme on lastekaitsepäev, mille ellukutsumisest möödub üheksa aasta pärast sada aastat. Kuid tundub, et lapsed ei ole kunagi nii kaitsetud olnud!? Kiusamine on jõudnud juba lasteaedadesse. Kes ja kus on teinud vea, et lapsepõlv saab mõne lapse jaoks otsa juba lasteaias?

Veelgi hullem. Järjest ilmneb fakte beebide raputamisest. Raputatud lapse sündroomi on keeruline diagnoosida. Raputamisest tingitud hädad võivad ilmneda aastaid hiljem. Siis ei oska keegi seletada, miks noor inimene ühel või teisel kummalisel moel käitub või mis veelgi traagilisem – kuriteo toime paneb.

Täiskasvanud onud-tädid mõistavad noore hukka, aimamata, et tegu on aastaid tagasi raputatud lapsega või lasteaiakiusamise läbi elanud noorukiga.

Lastekaitsepäev kõlab nii kenasti. Selle paistel on nii mõnus ennast esile tõsta, ja kui veel ilm ka ilus on … Sel päeval peaks hoopis otsima, kuhu on kadunud laste tõeline lapsepõlv, mis laseks neil hiljem olla tõeline inimene.

Mõni aeg tagasi oli Viljandis koolitulistamine, äsja pussitamine. Miks? Kas millalgi jõutakse tegeliku põhjuseni nende traagiliste sündmuste puhul?

Täiskasvanud on kavalad, et otse vastata. Eriti kavalad on poliitikud. Meenub, et Ameerika riigimees ja Nobeli rahuauhinna laureaat Henry Kissinger ütles millalgi väga tabavalt: poliitikud on tegelikult ausad ja nii ka tema, sest tunnistas oma esimest viga oma memuaaride 850. leheküljel.

Meil sellise kaaluga poliitikuid ei ole ja küllap ei saagi olema, sest hiljutisel riigikogu ööistungil tunnistas üks eriti võrdõiguslik rahvaasemik, et isegi meedikute 24tunnised valved ei ole nii rasked kui riigikogulaste ööistungid!? Sellepärast tulevadki täna paljudes linnades arstid ja õed padjaga tööle, et näidata solidaarsust poliitikute raske töö suhtes.

Meedikud loodavad, et ehk ühinevad nendega ka päästjad ja politseinikud, kelle jaoks on öötöö paratamatu. Riigikogulastel on öötöö ainult korra aastas ja sedagi enne mitmekuulist istungite vaheaega.

Mis saab?