Eesti köök on kõige rikkalikum ja võimalusterohkem septembris, kui valmib saak ja pole paremat aega kohaliku toidu märkamiseks. Seepärast kuulutatigi septembris teist korda välja Eesti toidu kuu. See koosneb väiksematest ja suurematest toidufestivalidest, messidest ning laatadest, kus ürituse keskmeks on hea Eesti toit – alates kas või kurkidest, meest ja seentest ning lõpetades silmude ja hoidistega.

Sügis on kõige kirevam aastaaeg Eesti köögis. Aia-, põllu- ja metsaannid toovad lauale rikkalikud värvid ning maitsed. Salve saab vilja- ja kartulisaak. Peenralt võetakse üles porgandeid, kaalikaid, kapsaid ja peete. Sibulaist ja küüslaukudest põimitakse kauneid vanikuid. Punapõsksed õunad ning õunatoidud loovad köögis sügismeeleolu. Toiduvaliku rikastamiseks korjatakse metsast seeni, pähkleid, pohli, soodest ja rabadest jõhvikaid. Karjamaal kasvanud loomade liha on sügisel parimas headuses. Sügise maitsed on mitmekesised ja nüansirikkad.

Tänavune Eesti toidu kuu kuulutati välja Muhumaal Koguva sadamas, kus esimene eelistus oli loomulikult kalal. Saaremaa toidufestival kestab nädal aega. Eile oli Suur-Vooremaal toidu minimess. Täna on Koigi mõisas moosilaat, Türil sügislaat. Tulemas on silmufestival Narva-Jõesuus ja hoidiste mess Olustveres, Türil aga korraldatakse 1. oktoobril juba seitsmes õunafestival jne.

Üllatusena tuli, et Võrumaalt osaleb Eesti toidu kuul ainult Rogosi sügislaat, mida korraldab üks tragi inimene koos abilistega juba 13 aastat. Rogosi laada üheks omapäraks on, et pole kohamaksu, pole parkimistasu. Tule ainult kohale ja kauple või tule ja osta. Samas saab Paunvere väljanäitusele ainult piletiga ja parkimise eest tuleb samuti maksta.

Mullu külastas Eesti toidu kuu üritusi ligemale 65 000 inimest. Miks Võrumaa ei taha endakasvatatut ja tehtut müüa!? Kus on Uma Mekk?