Eile andis 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus peetud tseremoonial Kuperjanovi jalaväepataljoni endine ülem kolonelleitnant Hando Tõevere üksuse juhtimise üle major Toomas Tõnistele.

Major Tõniste teenib kaitseväes 1996. aastast. Ta on oma teenistuskäigu jooksul olnud vahipataljonis nii rühma kui kompanii ülem, kaitseväe ühendatud õppeasutuses õppur ja lektor ning 1. jalaväebrigaadi staabiohvitser. Enne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemaks asumist teenis major Tõniste Kuperjanovi pataljonis staabiülemana.

Major Tõniste lõpetas aastal 1998 Eesti riigikaitse akadeemia kaitsekolledži ning on seejärel ennast täiendanud erinevatel kursustel Eestis ja välisriikides. Nende hulgas lõpetas ta aastal 2006 Ühendkuningriigi maaväe nooremstaabiohvitseride kursuse Slovakkias, aastal 2015 maaväe vanemstaabiohvitseride kursuse Leedus ning sel aastal kõrgemad staabikursused Balti kaitsekolledžis.

Tõniste sõjaväelise karjääri osas võib tagantjärele heaendeliseks sündmuseks pidada ligi kolm aastat tagasi toimunud Kuperjanovi pataljoni ülema kella laskevõistlust, mille Tõniste võitis. Tsiatsungõlmaa lasketiirus korraldatud võistluses tulistati 100 meetri kauguselt märklehele kinnitatud käekella pihta. Major Tõniste tabas kella neljandal laskeringil.

„Kuperjanovi pataljon on oma ajaloos ületanud Velikaja jõe idas ja võidelnud lõunas vabaks tee Riia linnani. Olles tänapäeval kaitseväe suurim jalaväepataljon seisavad haritud ja asjatundlikud ohvitserid ning allohvitserid hea selle eest, et siin välja õpetatud reservväelased ei ole vajadusel kehvemad oma vaarisadest. Juhtida kuperjanovlasi pataljoniülemana on suur au, vastutus ja väljakutse,“ ütles juhtimise üle võtnud major Tõniste.

Võru külje all Kose teel asuv Kuperjanovi jalaväepataljon on 2. jalaväebrigaadi allüksus, kus viiakse läbi sõjaväelist väljaõpet. Taara linnakus asuval pataljonil on muuhulgas oma raamatukogu, sõdurikodu, spordirajatised (jõusaal, staadion, takistusriba jne), siselasketiir, saunad, meditsiinikeskus ja söökla.

Major Tõniste ei ole tuntud Eesti purjesportlane, ettevõtja ja poliitik Toomas Tõniste, vaid tema nimekaim. Tuult tiibadesse võib aga uues ametis ka temale soovida.

Maanteeamet rääkis kuu aega tagasi julgustavalt, et maakondlike autoregistrite sulgemise plaan Võru ARKi ei ähvarda, sest siinse büroo toimingute arv on võrreldes teiste lähemate maakondadega oluliselt suurem. „Võru ARKi sulgemise kava pole praegu isegi kaalumisel,” teatas maanteeamet.

See tekitas meiski optimismi, et naabermaakondade registrikeskuste plaanitava sulgemisega võib Võrust kujuneda omamoodi tõmbekeskus. Tänased uudised räägivad sellest, et formaalset sulgemist Võrus ei tule, küll aga lõpetatakse siin ühe tähtsaima toimingu, A- ja B-kategooria juhiloa väljastamine.

Selle uudise valguses on nii Võru linnapea, maavanem kui ka autokooli juht ühel meelel – nad on toimuva osas väga kriitilised. Mõistetamatu on, et riik räägib ühelt poolt riigiinstitutsioonide maale toomisest ja äärealade eelisarendamisest, loob tegelikkuses aga risti vastupidiselt kõik tingimused, et maal oleks võimalikult ebamugav ja kulukas elada.

Vastuseta on mitmed küsimused. Kas sellest riigile laiemalt üldse mingit kokkuhoidu tuleb? Riigiaparaadi kulud võib-olla pisku jagu vähenevad, maksumaksjate aja- ja rahakulud suurenevad oluliselt. Selles valdkonnas tegutsevate kohalike ettevõtete tegevus on aga tõsiselt häiritud, tegevus plaanitakse kolida suuremate niinimetatud väljavalitute juurde, võimalikud on koondamised, tegevuse lõpetamised.

Milliste valikute ees seisavad lapsevanemad ja noored ise? Kas planeeridagi nüüd gümnaasiumisse minekut juba Tartusse, sest seal saab ühtlasi ka noorte jaoks eluliselt vajalikud juhiload? Autosõitu harjutatakse ikkagi samas linnas, kus saab hiljem ka eksami sooritada. Ja kui minnakse paariks kuuks Tartusse autokooli, hangitakse selleks ajaks tõenäoliselt ka elukoht, samuti töökoht, aja jooksul tekib seal sõpruskond jne.

Kindlasti on hulk noori ja vanu, kes lükkavad juhilubade tegemise nüüd teadmata ajaks edasi, võib-olla jäävadki need tegemata. Kui palju väiksem on nende konkurentsivõime tööjõuturul?

Järjekordne suur tagasilöök väikestele, järjekordne võit regioonikeskustele. Nagu öeldakse raha kohta: seal kus seda on, sinna tuleb seda ka juurde. Nii kipub olema ka piirkondadega: seal kus inimesi on, sinna tuleb neid ka juurde. Riigijuhtidel on mõttekoht.