14. juuli Võrumaa Teatajas kirjutasime Eesti oskuslikuimast bussijuhist, võrulasest Ain Viitkinist. Nüüd on taas põhjust lugejaid rõõmustada, sest nagu tänase ajalehe esiküljelt lugeda võite, tunnistati Eestimaa oskuslikuimaks kiirabiautojuhiks võrulane Taavi Riisenberg. Palju õnne!

Öeldakse, et kui bussisõit on nii tavaline, et inimene unustab selle kiiresti, siis iga kiirabiga sõit ja ka kiirabi väljakutse tegemine jääb meelde alatiseks.

Küllap eakamad võrulased mäletavad, kui kiirabi oli Võrus Karja tänaval (praegu on seal kaitsepolitsei) ja üle tänava oli nakkushaiguste osakond (praegu keskkonnateenistus). Sellesse Karja tänava (siis Leegeni tänav) ossa oli tekkinud haiglalinnak (Võru Maarjamõisa). Erinevates hoonetes Kreutzwaldi tänavani välja olid erinevad haiglahooned operatsioonisaalist sünnitusosakonna ja surnukuurini.

34 aastat tagasi toimus doktor Hillar Kalda eestvedamisel Võrus ja tegelikult terves Kagu-Eestis tervishoiurevolutsioon – Kubja mändide vahele valmis Võru rajooni keskhaigla (nüüd Lõuna-Eesti haigla). Karja tänava haiglalinnak koliti tühjaks. Ka kiirabi.

Siis lugejad kirjutasid, et kiirabi peaks ikka linnas olema. Näiteks polikliiniku juures, sest tol ajal liikusid pikad rongid ja tõkkepuu taga ootavat kiirabiautot oli masendav vaadata.

Nüüd ongi kiirabi linnas, Põllu tänaval. Tegelikult oleks meie kiirabile tarvis täitsa oma uut maja(osa), mis poliitilistes tuultes ei taha mitte sündida. Pigem ehitab Antsla linn kiirabile nüüdisaegsed ruumid.

Kui lisada siia kõik reformid, mis kiirabitöötajatel on tulnud üle elada, siis võiks öelda, et kiirabi vajab kiiret abi ja ravi (lahendust), mis paneks asjad paika ja tekitaks kindlustunde pikaks ajaks.

Ja kui meenutada veel kevadist naisriigikogulase (valime naised riigikokku, saame turvalise elu) ütlust, et arstide öövalved on tühiasi võrredes riigikogulaste ööistungitega, siis ...

Kas keegi mäletab, et vanasti tuli kiirabi kutsudes valida telefonil 03?

Eesti talupäevad tähistavad tänavu oma veerandsajandat sünnipäeva kahesaja kilomeetri kaugusel Jänedal. Võrumaa on võimsalt esindatud. Üheksa nominendi hulgas on siitkandist neli talu.

Võrumaalt kandideerib parimaks taluks Andri-Peedo talu Kimalasõ külas. Talu kitsekari koosneb viiekümnest Tüüringi tõugu piimakitsest. Lähiaastatel peaks kitsekari kasvama kümnekordseks ja peale piima jõuavad tulevikus meiereist poeletile ka kitsejuustud.

Aasta talu nominent on Pruuli-Kaska talu Liiva külas, kes on tuntud oma viinamarjadega. Lija ja Jüri Kaska talus kasvab kokku üle 200 viinamarjasordi. Peale aianduse kasvatatakse talus ka lihaveiseid ning tehakse palkmööblit.

Teisipäevases lehes kirjutasime parima talu nominendist Palvemaja talust Osula külas, kus Tea ja Endel Leius peavad küülikukasvatust. Talu põhitoodang ongi küülikuliha, millest valmistatakse konserve ja mida turustatakse omavalmistatud suitsulihana. Talu müüb huvilistele ka tõuloomi.

Tänases lehes kirjutame Tammsaare küla Kõrgemäe talust, mis on ka nomineeritud „Eesti aasta talu 2016” tiitlile. Klarika ja Helger Hirv peavad tootmistalu, mille keskmeks on piimakari. Peale rohusööda kasvab talu põldudel teravili, kohapeal valmistatakse sõira, küpsetatakse leiba ja muid küpsetisi. Lasterikkas peres on au sees käsitöö.

sees käsitöö. Juulikuu viimane nädalavahetus on väga paljudel põllumajandusega vähemal või rohkemal määral kokkupuutuvatel inimestel kalendrisse märgitud, toimuvad talupäevad. Kaugel küll, aga Võrumaa talude jaoks lähedal.

Talupäevad on üks pikema traditsiooniga katkematult ja samas paigas toimuv suursündmus. Peale parimate talude tseremoonia toimub ehtsa talutoidu laat ja esimest korda ka konkurss „Parim talutoit 2016”.

Soovime Võrumaa taludele edu ja auhinnakarika kojutoomist!