Haridus- ja teadusministeerium on kooliaasta eel avaldanud järjest uudiseid, mis puudutavad nii Eesti haridussüsteemi üldisemalt kui ka Võrumaad piirkondlikult. Õpilased saavad ühe vaheaja juurde, täiskasvanuid kutsutakse tagasi kooli, statistika näitab suuremates linnades õpilaste arvu kasvu, väiksemates kohtades aga kahanemist.

Ülejärgmisest õppeaastast lisatakse kevadsemestrisse viies vaheaeg, ministeerium tahab seeläbi jaotada õppekoormust tervise- ja õppimissõbralikumalt. Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad kevad-väsimust.

Riiklikud koolivaheajad pannakse paika vähemalt aasta varem, et laste koolivälist tegevust ning ühistegevusi oleks peredel, laagrite ja huvitegevuse korraldajatel, noortekeskustel ja teistel lihtsam planeerida. Viit vaheaega katsetanud koolide tagasiside on riigi hinnangul olnud positiivne.

2017/2018. õppeaasta koolivaheajad saavad olema järgnevad: 1) sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017; 2) talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018; 3) suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018; 4) kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018; 5) suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018.

Teine uudis puudutab täiskasvanute kutsumist tagasi kooli. Projekti „Teisel ringil targaks” eesmärk on tuua haridustee katkestanud täiskasvanud tagasi põhiharidust või üldkeskharidust omandama ja võimaldada neil õpingud edukalt lõpetada.

Riik pakub kokku enam kui 2,6 miljonit eurot toetust saanud projektide kaudu haridustee katkestanud ja kooli naasvatele täiskasvanutele koolitusi ja kursusi. Projektile „Teisel ringil targaks Võrumaal” sai 151 927 eurot toetust ka Võru Täiskasvanute gümnaasium.

Riik avaldas tuleva õppeaasta kohta mahuka statistika, mis on täis numbreid ja prognoose. Sellest selgub, et õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu. Teistes omavalitsustes jätkub laste arvu kahanemine. Esimese kooliastme statistika on Võrumaal olnud kümme aastat stabiilne, järgnevad astmed aga järjest languses. See on mõtlemisaine riigile, omavalitsustele ja koolijuhtidele.

Setod kaardistasid Meremäel mõned nädalad tagasi teemad, mille üle ollakse uhked: kuningriik, kirikupühad, lipp ja hümn, Peko, ülemsootskad, vedosnikud, rahvarõivad, ehted, leelo, hansa, käsitöö, taluarhitektuur, tsässonad jne.

Täna on sellekandi vallad seisus, kus haldusterritoriaalselt ühtsest Setomaast ilmselt asja ei saa. Usinamad räägivad läbi naabervaldadega, ees on ootamas ka sundliitmised. Erimeelsusi on lihtsalt liiga palju nii valdadel omavahel kui ka ka valdade sees. Seega, tuleb hakata mõtlema vaid Setomaa brändi tulevikule.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill teatas eile, et astub tagasi vallavanema kohalt, sest vallavalitsuse ja volikogu nägemused valla tulevikust ja väärtustest on liiga erinevad. Tema sõnul ei liikunud vallavanema ja volikogu ühes suunas, puudus koostöö ja kodurahu. „Jõud saab otsa, motivatsioon kaob ja ilma motivatsioonita juht on kõige viletsam juht,” ütles Järvelill. „Ma ei saa ega taha olla halb juht, jätkan oma valijate esindamist volikogu liikmena.”

Suurest osast tänasest Setomaast saab suure tõenäosusega Räpina ühendvalla osa. Räpina piirkonna ühinemisläbirääkimistel osalevad praegu kuus valda (Räpina, Meeksi, Mooste, Mikitamäe, Värska ja Veriora) ja ühinemisläbirääkimistel osalevate valdade volikogud alustavad ühinemislepingu projekti lugemist lähipäevil.

Tõenäosus, et Meremäe sundliitmine toimuks niinimetatud Vastseliina-Võru suunda on olemas, kuid väike. Seda eriti, kui kaks seto valda (Mikitamäe ja Värska) on endale ühinemisläbirääkimistel välja rääkinud seto abivallavanema ja seto osakonna moodustamise. Miks peaks regionaalne komisjon otsustama, et Meremäe liidetakse siiski Vastseliina–Võru suunda?

On loogiline, et Meremäe liidetakse Räpina suunal. Seda enam, et sellise liitmise tulemusel jäävad seto vallad siiski kokku, kuigi natuke suuremasse kooslusse, kui esialgu erandina oli planeeritud. Niisamuti rõhutab vastuvõetud haldusreformi seadus, et lähtuda tuleks loogilisusest.

Haldusreformi seadus näeb ette sundliitmise puhul rahvahääletust. Eks seda näitab lähitulevik, kui palju valdasid üle Eesti lõpuks sundliidetakse või kukub haldus-reform siiski hoopistükkis üleüldse ka seekord läbi.