Haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Innove on loonud ja loomas uut nii-öelda indeksite süsteemi, kuidas hinnata erinevaid gümnaasiume peale riigieksami tulemustele. Teisipäeval tuldi avalikkuse ette plaaniga hakata koolide hindeid andma nende panuse järgi.

Nii nagu õpilastele, hakatakse ka koolidele seega edaspidi konkreetseid hindeid andma näiteks õpilaste võimekuse, varasemate teadmiste, kooli asukohaga seotud võimaluste jm alusel. See on aga alles algus. Lähiaastatel võetakse kasutusele lisanäitajad, edaspidi hakatakse hankima infot ka õpilaste rahulolu, kiusamiste, puudumiste ja õpingute jätkamise kohta.

Uus süsteem peaks justkui aitama nii tava- kui ka eliitkoole. Mõlemad on seni elanud rahulolevalt oma mullis. Tavakoolid on leppinud olukorraga, et eliitkoolid korjavadki õpilasturult koorekihi. Eliitkoolid aga juba arvestavadki sellega, et saavad endale andekamad põhikoolilõpetajad ja tagavad sellega kõrgema koha koolide pingereas. Kas uue hindamispoliitikaga lüüakse kaardid nüüd sassi?

Kas haridustööd on mõtet pingeritta panna? See on mõnes mõttes surve tekitamine nii koolijuhtidele, õpetajatele, lastele kui ka nende vanematele. Samas, meile kõigile meeldivad pingeread, meeldib olla selles osaline ja olla seal ka võimalikult kõrgel kohal. Ja me kõik mõtleme oma laste tulevikule.

Eile avaldati erinevatel meetoditel arvutatud koolide edetabeleid. Segadust on palju. Küsimus on, kas riigi uued indeksid teevad hindamist lihtsamaks või hoopis keerulisemaks. Võrumaal on viis gümnaasiumi. Edatabelite põhjal reastuvad koolid erinevalt. Ühes edetabelis on reastus Vastseliina, Võru, Antsla, Parksepa ja Varstu. Teises edetabelis on Võru aga Vastseliinast ees.

Häid tulemusi on võimalik saavutada erinevas piirkonnas, erineva suurusega õppasutustes ja mõlemast soost õpilastel. Kõik on suhteline. Eesti koolivõrgustik on siiski täpselt nii tugev, kui on selle kõige nõrgem lüli. Ja seesugused indeksid panevad meid vähemalt kaasa mõtlema, kas, kuidas ja mida on võimalik parandada.

Suure Munamäe jalamil juhtub suuri asju. Kui palju aastaid tagasi valiti valla etteotsa praegune vallavanem Juri Gotmans, siis kes võis arvata, et Suure Munamäe torni saab hakata sõitma liftiga.

Ühel kohtumisel Eesti peatoimetajatega ütles vallavanem Juri Gotmans, et kui valitakse tagasi vallavanemaks, siis tuleb lubadused täita, ja kui lift sai lubatud, siis muud üle ei jäänud.

Nüüd käib tornis aastas umbes 50 000 inimest, eriti üllatunud on leedukad, sest teabetahvlilt saab infot ka nende keeles. Läti ja muud keeled on turistidele iseenesestmõistetavad.

Äsja oli torni jalal Suure Muna kohvikrestoranis turismiseminar, kus räägiti peamiselt maitsest, toidumaitsest, mis toob turisti tagasi peale pilvepiirilt avaneva ka maitset nautima.

Haanja vallas peaks olema kõige rohkem turismitalusid ühe elaniku kohta. Nüüd saavad noored nautida kahekorruselist maja, mis on sada protsenti nende oma ja haruldase asukohaga. Noortemaja eest käib bussiliin otse Tallinna ja muidugi Tallinnast tagasi ka. Suure Munamäe torn on kiviga visata. Suusa- ja jooksurajad algavad lausa ukse eest.

Häid uudiseid mahub ühte juhtkirja palju. Ülehomme käivitub Rõuge, Haanja, Varstu ja Mõniste valla noorte koostööprojekt, millega on tegeldud juba 2016. aasta algusest. Eesmärgiks on, et vähemalt 65 protsenti noortest (seitsme- kuni 26aastased) oleksid hõivatud eakohaselt sobiva ja arendava tegevusega.

See on väga hea algus ühisele noorsootööle ka omavalitsuste ühinemise protsessis. Kuna kavandatud tegevuskava loomine algas varem, kui selgus, kuhu suunas liiguvad ühinemisläbirääkimised, siis Misso kui üks liituvatest omavalitsustest on edasises protsessis tegevustesse sujuvalt kaasatav.

Nelja valla koostöö koordinaator on Rõuge vald Rõuge avatud noortekeskuse kaudu.

Noorte koostöö saab avalöögi 20. oktoobril Varstu koolihoones, kus häid soove edasiseks koostööks annavad olulised otsustajad ja suunajad ning nelja valla noored saavad üksteist tundma õppida, et üheskoos tegutseda ja pidutseda.

„Iga päev rõõmus!”