Riigikogulaste pika suvepuhkuse lõpetas kogunemine presidendivalimisteks. Kolm hääletusvooru ebaõnnestusid, sest suve jooksul ei suudetud kokku leppida, kes presidendiks sobiks. Korduvalt läkitati rahvale sõnumeid, kuidas valijamehi kardetakse, kuid saalis tehti kõik, et valimine valimiskogusse läheks. Eriti kummastav, kuidas 30 (kolmandik) rahvaasemikku otsustasid kasti lasta puhta hääletussedeli.

Poliitilise kultuurituse parim näide on, kuidas tagatipuks visati Marina Kaljurand üle parda. Miks ikkagi nii? Reformierakond ei ole ju poliitikas uustulnuk. Vabaerakond teatas, et Reformierakond randus kaljudele ja et erakonnas on kaootiline liikumine, mis iga müksu peale suunda muudab.

Seda võiks ju võrrelda olukorraga koolis, kus kolmandik kontrolltöö tegijaist viib õpetajale puhta lehe. Koolis on selge, mis sellega kaasneb. Peale halva hinde tuleb kontrolltöö pärast tunde ikkagi ära teha. Aine tuleb ära õppida, selgeks saada. Kõrgelt tasustatud riigikogulastega ei juhtu midagi. Palk jookseb, kuluhüvitised jooksevad …

Halb eeskuju pidi isegi nakkav olema. Küllap ongi, kui vaadata olukorda haigekassas, kus nii-öelda ootamatult ilmnes 33 miljoni eurone puudujääk ja süüdlast nagu ei olegi. Või võtame igihalja teema – haldusreformi. Väike, 633 elanikuga Mulgimaa Kõpu vald pöördus riigikohtu poole, leides, et haldusreform pole põhiseadusega kooskõlas. Teisipäeval edastas õiguskantsler Ülle Madise riigikohtule arvamuse, milles leiab, et haldusreformi seadus on põhiosas põhiseaduspärane, ent küsimused tekivad seoses valimiste ajalise lähedusega valdade sundühendamisele. Põhiseaduslik probleem on Ülle Madise arvates ka ühinemiskulude katmise ülempiir.

„Volikogude otsus haldusreformi seadus vaidlustada on tervitatav, just kohalikud inimesed näitavad kõige täpsemalt, miks ja kuidas haldusreform nende põhiseaduslikke õigusi rikub. See on nõnda kaalukas reform, et riigikohtu hinnang on kindlasti vajalik,” märkis Madise.

Siit oleks tulnud alustada. Ka aabits algab algusest, Aja B-tähest. Septembrikuu palgapäeval peaks poliitikutele kinkima aabitsa.

Kesk- ja Ida-Euroopas kasutasid kõige paremini Euroopa Liidu struktuurifondide raha Eesti, Leedu ja Sloveenia. Nii selgus maailma ühe suurema auditeerimisfirma KPMG lõppenud eelarveperioodi analüüsist. Tänases lehes kirjutame Vastseliina piiskopilinnusele antud pooleteistmiljonilisest toetusest.

Eestlased oskavad projekte kirjutada ja Euroopa käest raha küsida. Ja see ei ole midagi sellist, mida peaksime häbenema. Pigem oleks rumalus jätta oma võimalused kasutamata. Mitu valda, näiteks Haanja, on Lõunapiiri valla ühinemisläbirääkimistel selle isegi ühe oma tugevusena välja toonud. Mitmesuguste ELi piirangute ja direktiivide kõrval on hea, kui sealtpoolt ka võimalikult palju vastu saame.

Vastseliina piiskopilinnuse keskaja teemapargi toetus ei ole lähinädala ainus Võru maakonna kasuks tehtud toetusotsus. EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse esimeses taotlusvoorus rahastatakse veel kolme Võru linna puudutavat projekti.

Võru linnale kinnitati 2,7 miljoni eurone toetus Võru linna keskväljaku rajamiseks. Projekti raames taastatakse Võru linna ajalooline linnasüda ning rajatakse maakonna esindusväljak. Plaanitakse multifunktsionaalset külastus- ja ajaveetmiskohta.

1,3 miljoniga toetatakse viie kilomeetri ulatuses Võru linna kergliiklusteede projekti Parksepa, Väimela, Kose ja Kubja piirkonna linnasüdamega ühendamiseks. Paarsada tuhat eurot sai ka Võrukivi tehnopargi kinnistute soojavõrguga ühendamise projekt.

Eestis tehti eelarveperioodil 2007–2015 suuri investeeringuid taristusse, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Peale selle paigutati raha nüüdisaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.

Eelmise eelarveperioodi kokkuvõttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi.

Eelarveperioodiks 2014–2020 on Eestile eraldatud 3,33 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Endiselt on Eestis probleemiks linnastumine, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid. Eurotoetused on Võrumaa arengu üks abikäsi, riik peab läbimõeldud regionaalreformidega ulatama teise käe.