Üleeile õhtul ütles presidendikandidaat Siim Kallas Võrus Georgi hotellis enne Võrumaa valijameestega kohtumist, et pole tõesti välistatud, et laupäeval jääb Estonias president valimata!?

Siim Kallasele valmistas muret Eesti ühiskondliku maastiku killustatus, mis ei ole alati nii olnud. Valimised on vabad ja demokraatlikud. Riigikogu näitas ilmekalt, et vähemalt 30 saadikut lasksid lihtsalt täitmata sedelid kasti, ülejäänud klammerdusid erakondadest ette kirjutatud kandidaadi külge. Pill puhuti riigikogus lõhki.

Kui aga heita pilk riigikogulaste kuluhüvitiste kasutamisse, siis tulemused on sellised, nagu ei olnud isegi Nõukogude aja valimistel. Tanel Talve Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast suutis esimesel poolaastal ära kulutada 100 protsenti (loe: ükssada protsenti) ehk 6193,53 eurot hüvitussummadest. See on nii-elda peenhäälestatud lähenemine. Väga tubli oli ka reformierakondlane Imre Sooäär, kes kulutas ära 99,8 protsenti võimalikust ehk 6178,70 eurot. Imre Sooääre peenhäälestus eksis 15 euroga. Mida öelda? Tõsi, nagu veneaegsetel valimistel toodud protsent.

Uskumatu on aga see, et 30 protsenti riigikogulastest lasi presidendivalimistel kasti tühja sedeli. Seda võib ju nimetada ka teiste sõnadega: kolmandik riigikogulasi ei oma arvamust. Kuid kas selline kogus saadikuid on võimelised vastu võtma seadusi? Vägisi tuleb meelde praeguse presidendi ütlus, et riigikogu on valitsuse kummitempel ehk siis mõtlemisvõimetu osa on mõtlemapanevalt suur.

Siit tuleb selline pahur mõte: miks osalevad riigikogulased ka presidendivalimistel Estonias, kui nad on korra juba näidanud suutmatust otsustada? Estonias peaks olema ainult valijamehed. Riigikogulased võiksid boonusena pääseda saali nagu koolipoisid, kes on pärast tunde jäetud.

Valimiskogu koguneb Estoniasse laupäeva keskpäeval presidendivalimiste esimeseks vooruks. Teine voor ehk tõehetk algab pärastlõunal kell neli. Kui asja ei saa, siis jõuab riigipea valimine 3. oktoobril riigikokku.

Sõna „robot” võttis esimest korda kasutusele tšehhi kirjanik Karel Čapek juba aastal 1920 ehk 96 aastat tagasi. Siis mõtles kirjanik selle sõnaga tehisinimest. Robot tuleb tšehhikeelsest sõnast „robota”, mis tähendab orjust, orjatööd.

Üleeile Kreutzwaldi koolis Robotexi infopäeval saali vaadates võis tõdeda, et varsti saja aasta juubelit tähistada võiv mõiste ei ole kunagi olnud nii noor nagu praegu. Meenub kevadel, 9. aprillil Rõuges heal tasemel korraldatud maakonna robootikapäev.

Kevadise robootikapäeva peakorraldaja, Haanja ja Rõuge kooli robootikaõpetaja Triinu Grossmann, kes oli tegev ka üleeilsel infopäeval, tundis siis rõõmu, et kohal on 48 robotihuvilist kuuest Võrumaa koolist.

Võistlusest Robotex 2015 võttis osa seitse Võrumaa nupukate noorte robotit: Rombo, Gunnar, Kotkas3 ringrajal, Vineer, MarsJ, Alfa1.0 ja RRT. Robotex 2016 registreerimine algas juba esimesel koolipäeval ja kestab oktoobri lõpuni. Osalema oodatakse 2000 robotiehitajat.

Mida tähendavad näiteks LEGO sumo, 3 kg LEGO sumo, LEGO joonejärgimine, Linnaläbimine, ProgeTiigri haridusrobotite võistlus, LEGOWeDo, VEX IQ, Labürint, Fokrace, Veeralli, Freestyle, iRobot sumo, Droonide takistussõit, ICD Grand Challenge, NAO humanoidide jalg-pall … Noored robotiinsenerid teavad. Need on robotivõistluste nimed.

ICD Grand Challenge on sel aastal üks raskemaid robotimänge, kus tuleb lammutada hooneid. Robotexil on töötoad, kus leiavad tegevust ka 16+ aastased. Teaduskonverentsi teema on kosmoserobootika.

Professorite algatusest, kus tudengitele näidati kaheksat robotit ja huvilisi oli kokku poolesaja ringis, on saanud võimas, maailmale väljakutset esitav sündmus. Robotexist peab saama maailma suurim robotiehitajate jõukatsumine, leiavad korraldajad.

Tore, et selles ettevõtmises on oma kindel osa ka Võrumaa noortel, nende juhendajatel, koolidel.

Võru esimesed robotid töötasid arvatavasti 30–35 aastat tagasi Võru jalatsivabrikus (OÜ Abris) ja toodi meile Austriast!?