Saime eelmise nädala lõpus statistikaametilt teada, et eestimaalaste keskmine brutopalk tõusis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes üle seitsme protsendi ja ulatub nüüd 1119 euroni. Suurimad palgad on arusaadavalt pealinna piirkonnas ja Tartus.

Sellest tulenevalt tekkis küsimus, millised on sissetulekud Võru maakonnas valdade ja linnade lõikes. Kvartalite kaupa sellist statistikat praegu ei ole, küll aga saime aluseks võtta eelmise aasta maksu- ja tolliameti andmed.

Võru maakonda vaadates pole keskmine brutotulu suurim mitte keskustes nagu Võru ja Antsla, vaid hoopis kaugemal asuvates väikevaldades nagu Haanja ja ka Varstu. Haanja vallavanem Juri Gotmans on tänulik Haanja valla maksumaksjatele ja märgib ära Haanja inimeste töö kohapeal väikeettevõtetes ja kodukontorites. Inimesed hindavad tema hinnangul piirkonna erilist loodust.

Kui vaadata üle-eestilist statistikat, on palgakasv kiirem keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus valitseb tööjõu nappus. Viimaste aastate miinimumpalga tõus survestab seal kiiremini töötasusid tõstma.

Tööjõukulude kasv ületas eelmisel aastal oluliselt majanduskasvu, see vähendas ka ettevõtete kasumeid. Lähiajal pole ametnike hinnangul siiski karta, et palgasurve peaks kaduma. Ei tööealise rahvastiku vähenemise, madala tööpuuduse ega kõrge palgatasemega Soome läheduse tõttu. Tööturu olukord normaliseerub majanduskasvu kiirenemise kaudu.

Võru maakonna keskmine palk oli kolmandas kvartalis 864 eurot. Maakonniti oli seejuures kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas. Madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Palgakasv oli kiireim Tartu maakonnas, kus see oli ligi kümme  protsenti.

Kõrgeimad palgad on endiselt info- ja sidealal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige rohkem tõusid Eestis aastaga palgad haldus- ja abitegevuses ning kinnisvaraalases tegevuses. Märkimisväärne palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes.

Kujutage ette, et jõuluvana toob teile kingituse, millest üks pool on nagu ihaldatud kingitus ikka, kuid teine pool on kokku klopsitud eelmiste aastate kingitustest. Küllap ei taha keegi seda uusvana kingitust ette kujutadagi. Kindel mis kindel.

Eile kell 14 astus ametivande andmisega ametisse uus Vabariigi Valitsus. Pärast ühispildistamist saadavad ministeeriumide kantslerid ametisse astunud ministrid ministeeriumidesse (nagu 1. september). Kella 14.45 paiku annab ametist lahkunud peaminister Taavi Rõivas peaminister Jüri Ratasele üle ametiruumid Stenbocki majas.

Täna kell 10 algab Stenbocki majas uue valitsuse esimene istung  ja täna keskpäeval on samas esimene valitsuse pressikonverents. Siia võikski punkti panna, kuid …

Tõsised poliitikafännid väidavad, et tegelikult on uus valitsus pooluus, sest umbes pooled ministrid on valitsuses olnud ka varem, kui nad teenisid oravaparteis, kuid oskasid õigel ajal lahkuda, et olla nüüd taasvalitud.

Andres Anvelt oli Taavi Rõivase esimese valitsuse justiitsminister, Sven Mikser on kahel korral olnud kaitseminister. Ka Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu, Sven Sester ja Marko Pomerants … on varem ministriametit pidanud. Nii saabki öelda, et eile astus ametisse uusvana valitsus.

Reljeefsemad sõnaseadjad nimetavad olukorda kui keevitamist, oskust ennast poliitikasse keevitada.

Meie jaoks oli oluline, et kolm tundi enne uusvana valitsuse ametivande andmist pandi eile Andri-Peedo talus Kimalõse külas rohkem kui 300 kilomeetri kaugusel Stenbocki majast nurgakivi uuele 500 kitse mahutavale kompleksile. Ühe Eesti sees on kaks Eestit. Karjaõnne talu pidavatele noortele, Linda Pajole ja Kermo Rannamäele, ning nende lastele ning kõigile nende talus elavatele loomadele.

Seda tehti väga õigel ajal, sest täna on kadrilaupäev ja kadrid jooksevad, et tuua karjaõnne. Õnneks on vähemalt Lõuna-Eestis näha tõelisi kadrisante.

Rõõmsat kadripäeva ja hingerahu advendiajal!