Koos saabunud külma ja alla sadanud kerge lumega on Võrumaale saabunud suusarahu. Kirjutame tänases ajalehes Team Haanjast, mis koondab suurt osa praegustest Eesti tippsuusatajatest. Räägime nende hooajaplaanidest ja unistustest.

Poolteist aastat tagasi loodud Team Haanja tulevikuplaane ja seniseid saavutusi on viimastel nädalatel kahjuks varjutanud erimeelsused Eesti Suusaliiduga tiimi kuuluvate sportlaste lepingute osas. Osapooled sellel teemal praegu täpsemalt rääkida ei soovi.

Team Haanja sportlased on aumehed. Nad leppisid hiljaaegu suusaliiduga kokku, et käimasoleval suusahooajal enne kevadet teemat ei lahata, rohkem sõna ei võeta, konflikti olemust ei kommenteerita. Suusatajad tahavad suusatada.

Austame nende soovi. Austame ka lugejaid, kellele anname siiski mõne lausega ülevaate vaidluse olemusest, niipalju kui sellest varem avalikkuses juba räägitud on.

Üheks suusaliidu ja iseseisva Haanja suusameeskonna vaidlusobjektiks on liidu nõue kooskõlastada sportlaste treeningu- ja võistlusplaan koondisega, kelle juhid sportlaste igapäevase käekäiguga samas otseselt ei tegele.

Teiseks teemaks on suusaliidu lepingus sisalduv punkt, millega sunnitakse suusatajaid osalema erinevatel võistlustel, samas kui sportlased peavad võistlustel osalemiseks kasutama omafinantseeringut.

Rahateema läbib ka kolmandat, neljandat ja viiendat teemat. Kas ja kui palju peavad sportlased ise tasuma reaalseid laagri- ja võistluskulusid? Kes tasub tiitlivõistlustel suusahooldeteenused? Millisel määral tohib suusaliit kasutada sportlaste isikuid oma reklaamitegevuses jne.

Kõiki neid erimeelsusi ei tohiks siiski ülemäära dramatiseerida. Läbirääkimisi vajavate teemadega puutume me kõik suuremal või väiksemal määral kokku iga päev. On see siis ostu-müügileping, rendileping, tööleping või midagi muud.

Lumi tuli maha. Tosina päeva pärast plaanitakse taas jätkata Võrumaa suusasarjaga. Loodame, et ilmataat viskab lähipäevil veel mõned kotitäied lund juurde. Ja unistame, et Team Haanja on mõne kuu pärast põhjanaabrite juures peetavatel maailmameistrivõistlustel pjedestaalil. Suusarahu!

Võib öelda, et uus aasta algas suviselt, sest tihti on ka suveöödel õhusooja viis-kuus kraadi. Ilutulestiku rohkuse järgi otsustades tuleb aasta hea!

Võrumaa Teatajale tuli aastavahetus uute lugejarekorditega. FB Võrukad ületas kümne tuhande piiri ja jälgijaid on 1. jaanuari seisuga 10 070, FB Võrumaa Teataja ühendab endas 6761, Võrumaa Üritused 2802, Võrumaa 1467 ja Võrukael 282 sõpra. Head uut aastat teile, sõbrad!

Eriti meeldiv oli, et Võrumaa Teataja digilehte loetakse Tenerifel. Juba aastaid on Võrumaa Teatajat tellitud Prantsusmaale ja Lätti. Meie veebilehte külastatakse üle maailma.

Suur tänu kõigile Võrumaa Teataja tellijatele! Tellimine on kindlaim viis saada kätte kõik lehenumbrid, sest sageli ostetakse kauplusest ära kõik üksikmüügis olevad lehed ja nii võib lehest ilma jääda. Pealegi tuleb tellides ajaleht soodsam, kui üksiknumbreid ostes.

Suur tänu kirjakandjatele, kes igasuguse ilmaga Võrumaa Teataja postkasti viivad. Hea meel on, et kättetoimetamishindade tõusuga tõuseb Eesti Posti sõnul ka kirjakandjate töötasu.

Äriedu meie reklaamiandjatele, koostööpartneritele, tänu kellele on rikkalik meie kingikott, millest on meeldiv jagada üllatusi tellijatele lähedalt ja kaugemalt. Tellijakingitusi jätkub terveks jaanuariks ja veebruarikski. See on olnud meeldiv koostöö!

Võrumaa Teatajal on kavas uudistemahtu suurendada ja uudiste geograafiat avardada Võrumaa piiridest kaugemale. Selleks asume otsima tragit reporterit, kes tahab ennast teostada, julgeb suhelda ka siis, kui teine osapool suhelda ei taha, oskab leida lahendusi olukordades, kus lahendust esmapilgul ei paista olevatki.

Ajalehtede usaldusväärsus on tõusuteel, sest järjest rohkem on hakatud märkama, et internetiavarustes on häirivalt palju kallutatud, et mitte öelda lausa valeuudiseid. Sellega on seletatav, miks Oxford Dictionaries valis 2016. aasta sõnaks post-truth/post-fact, saksa keeles postfaktisch. Meie keeleasjatundjad otsivad nendele sõnadele veel täpset vastet (tõlget). Post-truthi all mõistetakse nii-öelda tõepõhjata ajastut, olukorda, kus objektiivsed faktid on tõrjutud ja arvamuse kujundamisel on oluline emotsioon, levivad valeuudised, faktipõhjata üleskutsed.

Eesti 2016. aasta sõnaks on pakutud peenhäälestust. Eesti riik olevat ekspeaministri Taavi Rõivase sõnul jõudnud peenhäälestuse ajajärku. TÜ emakeeleõpetuse professori Martin Ehala sõnul ei saa riik kunagi nii valmis, et seda saaks peenhäälestuse kaudu mugavalt edasi arendada.

Häid mõtteid aastal 2017!