MINISTER VASTAS ❯ Eelmises Võrumaa Teatajas kirjutasime, et Tsooru poepidaja Arvo Tamm saatis aasta lõpupäevil minister Sven Sesterile e-kirja murega poepidamise pärast, sest lõunapiirikaubandus sunnib poode sulgema või müüma.

Rahandusminister Sven Sester vastas Arvo Tammele e-posti teel alljärgnevalt:

Tere, panen siinkohal mõned oma mõtted teele. Loomulikult on ka rahandusministeeriumile teada, et alkoholi piirikaubandus teeb piiriäärsete väikekaupluste elu keeruliseks, ja seda nii Eestis kui ka Lätis.

Samas on fakt ka see, et üksnes aktsiisiga alkoholi hinnavahet Eestis ja Lätis põhjendada ei saa. Aktsiisist tulenev hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel on alates 2017. aasta märtsist pooleliitrise õllepurgi puhul u 12 senti ja pooleliitrise viinapudeli puhul u 1,88 eurot. Praegu on see isegi väiksem, sest uut aktsiisitõusu pole veel olnud. Ülejäänud hinnavahe tuleb muudest teguritest, mida Eesti riik otseselt mõjutada ei saa, sealhulgas ka sellest, et suurematel kauplustel on võimalik saada suuremaid mahupõhiseid allahindlusi ning hoida tänu mastaabiefektile kokku tööjõukuludelt, logistikakuludelt jms. Üldjuhul on suurtes kauplustes kõikjal maailmas mastaabiefektide tõttu võimalik pakkuda soodsamaid hindu ja see annab neile ka loomuliku konkurentsieelise peale aktsiisierinevustest tulenevate võimaluste. Mis puudutab Läti toodete madalamat omahinda, siis seda mõjutavad samuti paljud tegurid, mis Eesti riigist ei sõltu, sealhulgas Läti madalam palgatase.

Lootust, et Balti riikide alkoholiaktsiisid hakkavad taas ühtlustuma ja teie probleemid leevenevad tulevikus, annab Leedu otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2017. aasta 1. märtsist üle 100 protsendi ja kange alkoholi aktsiisi ligi 23 protsenti. See annab ka Lätile võimaluse ja põhjenduse alkoholiaktsiisi kavandatust kiiremini tõsta ja oma rahvatervise parandamiseks rohkem ette võtta, mis omakorda võib ka üle piiri toimuvat kaubandust vähendada.

Lugupidamisega Sven Sester

(Võrumaa Teataja 12. jaanuar 2017)

Sõlekese lasteaia lapsed ja nende vanemad kiikavad juba ammu ootusärevalt Olevi tänaval viimast lihvi saava uue lasteaiahoone poole. Ehitusperioodil asenduspindadel käivad lapsed loodavad uude kollast värvi lasteaeda sisse kolida enne saabuvat suvehooaega.

Väljast vaadates tunduvadki ehitustööd olevat lõpusirgel, välimus ei vasta seekord aga kahjuks sisule. Tänaseks on teada, et hoone valmimine lükkub vähemalt kuu aega hilisemaks, linn vaidleb aga praegu tööde tegijaga rahaliste sanktsioonide üle.

Ligikaudu aasta tagasi korraldatud Sõlekese lasteaia ehitushanke mahuks eeldati kaks ja pool miljonit eurot. Populaarseks osutunud hankele laekus kokku kaheksa pakkumust, millest ASi YIT Ehitus pakkumus oli teistest pool miljonit odavam. Selline hind tekitas juba tollal mitmeid küsimusi.

Hanke võitja väljakuulutamise järel ütles Võru Semuehituse juht Meelis Munski prohvetlikult, et tegemist on ilmselgelt alapakkumisega. „Arvan, et ehitusfirma eelarvestaja on hinnapakkumist tehes numbritesse ära eksinud,” ütles ta siis. „Kahju neist, et nad peavad sellist kahjumit kandma, tean, mis tunne see on.”

Praeguseks on kukkunud kaks tähtaega, septembri lõpuks pidi valmis olema „hoone karp” ja jaanuari alguseks kogu hoone sellisel kujul, et sellele saaks taotleda kasutusluba. Ehituse erinevate vaheetappide ja kogu ajagraafiku rikkumise eest on linnal õigus küsida ehitajalt trahvi 350 eurot päevas.

Lihtne matemaatika ütleb, et ainuüksi „maja karbi” mittetähtaegse valmimise eest võib linn juba praegu küsida ligikaudu 100 päeva eest leppetrahvi ehk kokku seega 35 000 eurot. Sellele lisanduvad trahvid muude tähtaegade eest, mida juba praegu ei ole täidetud ega ka õigel ajal teadaolevalt ei täideta. Kergelt spekuleerides võib trahvinõue mõne aja pärast ulatuda 50 000–100 000 euroni.

Kas pidada seda summat 2,5 miljoni euro suuruse eelarve juures suureks või väikeseks? Vaevalt siiski, et ehitaja plaanis juba alguses tasuda ligikaudu neli protsenti projekti kogumahust leppetrahvideks. Praegu teame vaid seda, et YITil on Lõuna-Eestis probleeme ka teistel objektidel.