Mardipäeva loeti hingedeaja läbisaamiseks, algasid tubased tööd ja talveaeg. Mardipäeva on peetud ka muistseks aastavahetuspühaks. Vana kalendri järgi oli mardipäev 22. novembril ja kadripäev lausa detsembrikuus. Nüüdisajal kiputakse rohkem energiat panustama halloweenile (31. oktoober).

Meie jaoks on martide ja kadride aeg ning maailm maagilist väge täis. Pärimustekstid räägivad erilist lugu meie rahvast. Lugu, mida  me oleme vajanud, et tagada pere-, vilja- ja karjaõnn. Pime aeg annab aega sissepoole vaatamiseks.

Tänapäeval püüeldakse linna, veelgi enam, võõrasse riiki. Akna taga on linnatuled, anonüümsed valgusallikad. Inimene on aga sageli rohkem üksi kui kuskil metsatalus küdeva pliidi või ahju juures.

Õnneks üksiku metsatalu võlu elab edasi ja järjest rohkem inimesi leiab tee või loob sideme Võrumaa metsadega. Mets on turvalisem koht kui linn.

Üleeile tulid Kandlesse Võru Liitva linnaosa inimesed. Linnavalitsus tutvustas selles linnaosas järgmisel aastal kavas olevaid teekatete tolmuvabaks muutmise kavatsusi. Linnainimesed kurtsid elu üle selles linnaosas.

Linnaametnik kurtis, et Võrus on liiga palju kinnistuid ja kõigi muredega ei suuda tegeleda. Saalisolnud said aru, et selle ametniku jaoks on Võru linn liialt suur!? Öeldi ka otse välja, et ametniku telefoninumber on juba pähe kulunud, kuid abi ei miskit. Lumi tuli ka ametniku arvates liialt vara maha, muidu oleks Kivi tänaval tööd käinud mis mürin ja kõnnitee oleks ammu valmis jne. Maksumaksja makstavat palka see mees vastu võtmast ei keeldu, kuid 3000 linnakinnistut on tema jaoks liiga palju!?

Kas hea lugeja kujutaks ette, et maainimesed tulevad kokku ja hakkavad kurtma nagu linnaametnik, et talu on liialt suur ja tööd palju? Maainimene arutleb, et tahaks veelgi rohkem tööd teha, lapsi kasvatada ja rahus olla.

Õnneks on meil veel hulk inimesi, kes on kogu aja elanud maal ja tänu neile ei ole paljud-paljud külad veel hääbunud. Õnneks on inimesi, kes tulevad suveks maale ja siis on paljud talvel tühjad olnud külad jälle rõõmsad.

Millal on rõõmus ametnik? Kas ainult palgapäeval?

Reede õhtul oli rõõm vaadata säravate silmadega Sõmerpalu motoklubilasi, nende sõpru ja toetajaid. Taas oli Kannel motomeeste päralt. Hiilgavalt sõidetud sõidud võeti kokku väga oskuslikult korraldatud tunnustusõhtuga, mis pani saali kaasa elama.

Väikene Sõmerpalu klubi on sõitnud end maailma krossi pjedestaalidele ja Sõmerpalu sõitjaid teatakse maailma igas nurgas. Leok on nimi, mis tuttav igale motospordihuvilisele, ja konkurent maailma esisõitjaile. Teistest rääkimata.

Klubi tugevust näitas, kui Kandle lavale toodi väike tsikkel ja selle taga võtsid kohad sisse klubi tulevikulootused. Samal ajal üks väga väike tulevikulootus kippus saalis nutma, kuid tore, et teda koju hoidja juurde ei jäetud.

Võidu hinda teavad võitjad. Kes suudaks ette kujutada, et võistlustel osalemiseks tuleb mootorratas juppideks võtta, kohvritesse pakkida ja lennata Araabia Ühendemiraatidesse põrgukuumusesse võistlema? Tsikli juppidest kokkupanekuks kulub oskajatel meestel paar tundi.

Või siis tuli võidukihutamiseks tsikkel rentida. Või sõita savimägedes, kus on libedam, kui suverehvidega jää peal sõita. Olla osavam nendes uskumatutes olukordades näitab, millised oma ala tipptegijad on Sõmerpalu motoklubis.

Enduuromeeste vägevusest räägib fakt, et neli meest tõid koju kaheksa võitu. Eesti, Läti ja Balti meistrivõistlustel võideti 27 medalit, millest 15 olid kuldsed.

Tsiklimehed oskavad originaalselt nalja teha, kui kinkisid möödunud aastal klubi pealikule langevarjuhüppe, mis ka hüpatud sai. Pealikul oli kilomeetrite kõrguselt alla tulles aega mõelda, ja nii pani pealik enduuromehed Kandles laulma!

Selle ootamatu teo eest kinkisid klubilased pealikule vastutasuks purilennukiga vigurlennu. See paneb põnevusega ootama järgmist sügist. Küllap siis pannakse enduuromehed Kandle laval tantsima, või mine tea, mis idee klubipealik Aivar Leokil vigurlennu ajal pähe võib tulla!?

Edu riigi parimale klubile, Sõmerpalu motoklubile!