Hingedepäeval, 2. novembril (ootamatult) sadanud lumi põhjustas Eestimaal umbes paarsada plekimõlkimist ja teelt väljasõitu ning kümmekond tõsisemat, inimvigastustega avariid.
Pärnumaal oli traagiline, surmaga lõppenud õnnetus. See õnnetus ei olnud veel meelest läinud, kui juba järgmisel päeval, 3. novembril oli kolme hukkunuga õnnetus Rakvere lähistel. Sellist hingedeaja algust, mil maad kattis puhas valge lumevaip ja kalmistutel põlesid küünlad, Eestimaa liikluses hukkunute poolest ei mäletatagi. Sellist traagilist olukorda maanteedel ei saa pelgalt põhjendada, et roolikeerajad ei valinud teeoludele vastavat sõidustiili. Hukkunuid ei too tagasi ükskõik kui osavalt sõnastatud ütlus.

1. novembril, pühakutepäeval oli põhjust tähistada 250 aasta möödumist esimese eesti keeles ilmunud perioodikaväljaande Lühhike Öppetus ilmumisest. Meeldiv, et kaks ja pool sajandit on Eestimaal saanud lugeda maakeeles väljaandeid. Võrumaa Teataja saab eelolevate jõulude ajal 103aastaseks, olles vanem kui meie riik.

Lihtsaid õpetusi jagav Lühhike Öppetus hakkas ilmuma 1766. aastal Põltsamaal Kuningamäel asuvas trükikojas kord nädalas. Väljaandjaks arstist literaat Peeter Ernst Wilde. Uhke saab olla selle üle, et esialgu tõlgiti Lühhikest Öppetust ka läti keelde. Sellega saab väita, et lätlased said ajakirjanduse tänu Eestile.

Tänu ajakirjandusele ei ole ükski sündmus enam meist kaugel, vaid tuuakse kodupostkasti või siis saab toimuvat jälgida interneti, raadio, televisiooni kaudu.

Sellel nädalal on tooni andvaid sündmusi ääretult palju. Kui ütleme Ärma, siis tuleb meelde ka „Welcome to Estonia”. Kui ütleme Edgar, siis tuleb meelde erakond. Kui ütleme IRL, siis tuleb meelde Isamaa. Kui ütleme Siim, siis tuleb meelde oravapartei jne.

Kõigile läheb korda, kes saab Keskerakonna juhiks? Tüütuseni oletatakse ja ennustatakse. Juba pakutakse, et uuest Keskerakonna juhist saab peatselt ka peaminister, sest uuel nädalal püütakse praegusele peaministrile umbusaldust avaldada.

Mitte kellelegi ei paista meenuvat tädi Maali või onu Juhan. Kuidas nemad poe juurde või arstile pääsevad?

Hingedepäeva aega osati väärtustada juba seitse sajandit tagasi. Mis on sellest saanud nüüd, aastal 2016?

Haldusreformi autorid on tänaseks saanud hakkama kahe reaalse liitvallaga, ühe keskuseks on Tõrva ja teisel Saue. See on ainus reaalne tulemus, mida riik võib reformi osas uhkelt esitleda. Ülejäänud haldusreformikaart on sama värvikirev kui mõne lõunamaa riigi lipp.

Haldusreform on praegu justkui seisev vesi. Oodatakse riigikohtu otsust valdade vaiete osas reformi seaduslikkuse osas. Oodatakse Keskerakonna kongressi tulemusi, uue liidri nime ja selle tagajärjel tekkivaid uusi võimalikke poliitilisi kokkuleppeid. Oodatakse, mis toimub pärast esmaspäeval toimuvat peaminister Taavi Rõivase umbusaldust.

Kui mõni selline etteteadmata areng peaks lähiajal tõeks saama, võib ka kogu haldusreform olla jälle punktis null. Ja seda järjekordselt, aastakümnete järel. Mõnikord tekib küsimus: kui riigil oleks olnud tahtmine haldusreform efektiivselt ja ratsionaalselt ellu viia, siis miks oli üldse vaja, et vallad hakkaksid omavahel flirtima? Saanuks ju riigi tasandil asja lihtsalt ära otsustada. Kellele sellist liigdemokraatiat, kulusid ja jätkuvat segadust vaja on?

Haldusreformi asemel tahaks täna rääkida hoopis suurimast äriideede konkursist Ajujaht, kuhu esitati 309 ideed. Ainus kord, kui Ajujahile saadeti rohkem ideid kui tänavu, oli seitse aastat tagasi.

Kõikidest ideedest pärineb 121 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 47 tööstuse ja disaini, 40 turismi- ja teenusmajanduse, 36 sotsiaalse ettevõtluse, 28 tervise ja biomeditsiini, 20 loomemajanduse ning 17 energeetika ja keskkonna valdkonnast.

Enamus ideedest tuli Tallinnast või Harjumaalt, vastavalt 106 ja 78 ideed. Tartumaalt esitati 58, Pärnumaalt 16, Võrumaalt 6, Saaremaalt 5, Ida-Virumaalt 4, Jõgevamaalt 4, Järvamaalt 4, Läänemaalt 4, Raplamaalt 4, Viljandimaalt 4, Valgamaalt 3, Lääne-Virumaalt 2 ja Põlvamaalt 2 ideed. Hiidlased ei esitanud ühtki ideed.

Eestis on 183 valda ja 30 linna. Seda on peaaegu poole vähem kui Ajujahile laekunud ideesid. Võrust tuli kuus ideed ja valdasid on siin samuti poole rohkem. Hoiame pöialt nii haldusreformile kui ka Ajujahile.