. 
.
Kesk- ja Ida-Euroopas kasutasid kõige paremini Euroopa Liidu struktuurifondide raha Eesti, Leedu ja Sloveenia. Nii selgus maailma ühe suurema auditeerimisfirma KPMG lõppenud eelarveperioodi analüüsist. Tänases lehes kirjutame Vastseliina piiskopilinnusele antud pooleteistmiljonilisest toetusest.
Eestlased oskavad projekte kirjutada ja Euroopa käest raha küsida. Ja see ei ole midagi sellist, mida peaksime häbenema. Pigem oleks rumalus jätta oma võimalused kasutamata. Mitu valda, näiteks Haanja, on Lõunapiiri valla ühinemisläbirääkimistel selle isegi ühe oma tugevusena välja toonud. Mitmesuguste ELi piirangute ja direktiivide kõrval on hea, kui sealtpoolt ka võimalikult palju vastu saame.
Vastseliina piiskopilinnuse keskaja teemapargi toetus ei ole lähinädala ainus Võru maakonna kasuks tehtud toetusotsus. EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse esimeses taotlusvoorus rahastatakse veel kolme Võru linna puudutavat projekti.
Võru linnale kinnitati 2,7 miljoni eurone toetus Võru linna keskväljaku rajamiseks. Projekti raames taastatakse Võru linna ajalooline linnasüda ning rajatakse maakonna esindusväljak. Plaanitakse multifunktsionaalset külastus- ja ajaveetmiskohta.
1,3 miljoniga toetatakse viie kilomeetri ulatuses Võru linna kergliiklusteede projekti Parksepa, Väimela, Kose ja Kubja piirkonna linnasüdamega ühendamiseks. Paarsada tuhat eurot sai ka Võrukivi tehnopargi kinnistute soojavõrguga ühendamise projekt.
Eestis tehti eelarveperioodil 2007–2015 suuri investeeringuid taristusse, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Peale selle paigutati raha nüüdisaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.
Eelmise eelarveperioodi kokkuvõttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi.
Eelarveperioodiks 2014–2020 on Eestile eraldatud 3,33 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Endiselt on Eestis probleemiks linnastumine, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid. Eurotoetused on Võrumaa arengu üks abikäsi, riik peab läbimõeldud regionaalreformidega ulatama teise käe.
Lehekülg 391 / 569
