ARVAMUS

Kas ainult arstide streigi kaudu saame riigi- ja haigekassale õige diagnoosi panna?

Tüütuseni on korratud, kuidas me viie rikkama riigi sekka jõuame!? Ikka ja jälle öeldakse veendunult, et me ei kuulu ühte paati naabrite lätlaste ja leedukatega. Me oleme ikka Skandinaavia riikidele sobilikud partnerid. Nüüd selgub, et tervishoidu silmas pidades oleme paaris mitte lätlaste või soomlastega, vaid rumeenlastega!?

„Aasta lõpuks jõuame miinus 25 miljoni euroni, nagu ka augustis arvasime. Trendis pole võrreldes esimese poolaasta lõpuga midagi muutunud,” sõnas haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross Äripäeva meditsiinikonverentsil.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles septembris, et kavandatavate muudatuste järel kujuneb haigekassa tänavuseks miinuseks 20 miljonit eurot ja tuleval aastal kolm miljonit eurot.

Kes peaks selle valdkonna rahaasju paremini teadma? Haigekassa juht kinnitab oma suve lõpu prognoosi piltlikult öeldes mõnuga. Minister prognoosib ka? Arvamuste vahe on miljonites? Kui arstid nii diagnoosiks? Kui palju inimesi jääks meil siis vähemaks? Nüüd oleks tarvis veel ühte arvajat, kes prognoosiks, kas riik saab seeläbi rikkamaks või langeme rumeenlastest veel allapoole, kuhugi Aafrika riigi tasemele.

Teeb nõutuks. Võib-olla ongi hetketase selline, et võitleme välja sigaretipakile teksti, et suitsetamine võib tappa. Mõne aja pärast nõuame, et sigaretipakil oleksid koledad pildid. Ei olnud ju tegelikult paha mõte. Nüüd aga võitleme, et need koledate piltidega sigaretipakid silma alt ära leti alla peita?

Miks ei saa sama järjepidevusega tegelda tervishoiu rahastamisega, liikudes samm-sammult tervema rahva poole? Ega vist saa, sest riigi eelarve kõrval kütab palju rohkem kirgi jõulude eel jagatav niinimetatud katuseraha, mida aasta tagasi jagati laiali 6 450 000 eurot ja õnnelikke saajaid oli 542.

Siiski. Tegeldakse ka inimeste ravimisega, lausa ravikvaliteediga. Äsja valmis esimene ravikvaliteedi indikaatorite raport, avaldatud indikaatorid peegeldavad ravikvaliteeti nii esmatasandil kui ka eriarstiabis.

157:151

Haldusreformi osas paistab lõpusirge, veel mõned nädalad on jäänud ühinemistähtajaks seatud aastavahetuseni. Praeguseks on selge, et uus valitsus ei kavatse haldusreformi seadust avada ehk teisisõnu eelmise valitsuse plaane suures osas ümber tegema ei hakata.

Tegime viimastel nädalatel ringi peale viiele lõunapiiriäärsele vallale küsimusega, mida nad soovivad teha ühinemistoetuse eest, mis on pärast kulude mahaarvestamist iga valla kohta ligikaudu 250 000 eurot. Tundsime huvi ka valdade niinimetatud unistuste investeeringute kohta.

Peale loodava Haanjamaa valla on kindlad ühinejad ka kolm tulevast Võhandu valda: Sõmerpalu, Lasva ja Võru vald. Sõmerpalu räägib tänases lehes, et lähiaja eesmärgiks on säilitada senine ühe katuse all paiknev Sõmerpalu kooli- ja vallamaja. Ka pärast seda, kui kool kolib kokku Osula põhikooliga ja vallavalitsusest jääb alles vaid pisike teeninduspunkt. Alates 1. veebruarist hakkab hoones tööle inimene, kes hakkab ideid genereerima, et hoone oleks tulevikuski soe ja valgustatud.

Tänane teine uudis räägib samuti haldusreformist, Haanjamaa valdade rahvahääletusest. Ühinemise toetajad jäid summeeritult napilt peale nendele, kes ühinemist ei toetanud, vastavalt 157 ja 151 häält. Suurim vald Rõuge oli seejuures ülekaalukalt ühinemise vastu.

Haanjamaa valdade rahvahääletuse osavõtt oli napp. Inimesed on pettunud ja pahased, et hääletus ei toimunud enne volikogudes tehtud reaalseid otsuseid. Praegustes määrustes on nimelt kirjas, et elanike arvamust küsitakse alles vahetult enne ühinemislepingu sõlmimist. Praeguseks on rahva meelsuse küsimiseks rong juba läinud, nende vormitäiteks kogutud häältel pole enam kaalu.

Selge on see, et vallad soovivad oma piirkonnale ka muutuvates oludes tulevikus head. Kes suudavad seda head reaalselt ka rohkem teha, sõltub praeguste ja tulevaste vallajuhtide suutlikkusest, pädevusest ja ettenägelikkusest. Mis puudutab investeeringuid, siis suurelt tulebki unistada. Vallad hoiavad praegu laual erinevaid teemasid, sest keegi ei tea päris täpselt, kas ja millal avanevad uued toetusmeetmed kergliiklustee, spordirajatise, soojustustööde või hoopis hooldekodu jaoks.