Menu

.      

Töötute arv kasvas III kvartalis aastaga 14 200 võrra

  • Kirjutas BNS

Töötute arv kasvas III kvartalis aastaga 14 200 võrra

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3 protsenti, tööjõus osalemise määr 74,5 protsenti ja tööhõive määr 69,1 protsenti.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötute arv tänavu kolmandas kvartalis oli 54 800, mida on 14 200 võrra rohkem kui aasta varem ja 4600 võrra rohkem kui teises kvartalis. "Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 7,3 protsenti, mis tähendab aastataguse ajaga võrreldes 1,7 protsendipunkti ja teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti suurust kasvu," ütles ta. Vassiljeva lisas, et töötuid naisi oli kolmandas kvartalis 28 800 ja mehi 26 000, vastavalt oli töötuse määr naistel 7,7 protsenti ja meestel 6,9 protsenti.

Hõivatute arv oli tänavu kolmandas kvartalis 693 700. "See oli küll suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid kasv tuli üldise rahvaarvu suurenemise arvelt ning tööhõive määr, 69,1 protsenti, oli siiski väiksem kui aasta varem, mil see oli 69,5 protsenti," selgitas Vassiljeva. Kui tavapäraselt on kolmanda kvartali hõivenäitajad viimastel aastatel olnud suuremad kui teise kvartali omad, siis tänavu on kolmanda kvartali hõivatute arv võrreldes eelmise kvartaliga pisut vähenenud, täpsemalt 1100 võrra. Vähenemine toimus kõigis vanuserühmades, välja arvatud 65–74-aastaste seas, kelle hulgas oli kolmandas kvartalis 1000 hõivatut rohkem kui teises kvartalis. 

"Silma torkab ka avaliku sektori hõivatute arvu vähenemine. Tänavu kolmandas kvartalis oli avalikus sektoris hõivatud 160 000, mis on 4600 inimest vähem kui aasta varem ja 16 100 inimest vähem kui teises kvartalis. Avaliku sektori hõivatute osatähtsus kõigist hõivatutest langes 22,9 protsendi peale," ütles analüütik.

Majandussektoriti kasvas hõivatute hulk võrreldes mullu sama ajaga teenuste sektoris ning vähenes tööstuses ja ehituses. Piirkondlikus lõikes on erandiks Kesk-Eesti, kus kasvas hõivatute arv mullusega võrreldes ka tööstuse ja ehituse valdkonnas. Analüütik selgitas, et teise kvartali võrdluses on trend vastupidine: tööstuses ja ehituses on toimunud väike kasv ning teenuste sektoris hõivatute arv vähenes. 

"Inimeste huvi töötamise vastu on jätkuvas tõusutrendis – seda näitab fakt, et võrreldes teise kvartaliga on kolmandas kvartalis mitteaktiivsete seast liikunud tööjõu hulka täiendavad 3400 inimest," ütles Vassiljeva. Ta lisas, et aasta varasemaga võrreldes vähenes mitteaktiivsete arv 2000 inimese võrra. Tööjõus osalemise määr tõusis tänavu kolmandaks kvartaliks 74,5 protsendini. 

Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. 

20 PÄEVA ENIMLOETUD