Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) võttis vastu valitsuse teisipäevase pakkumise õpetajate töötasu alammäära tõusu osas ning sellega lõpeb ka streik.
EHL-i juhi Reemo Voltri sõnul tulid nad koos haridusministriga teisipäeva pärastlõunal riikliku lepitaja juurest, kus sõlmiti töötüli lõpetamise kokkulepe.
Valitsus jõudis teisipäeval kokkuleppele 5,7 miljoni euro eraldamises õpetajate täiendavaks palgatõusuks, mis tõstaks õpetajate alampalga määra 1820 eurole, kirjutab ERR.
"Jõudsime täna kokkuleppele, et seda 5,7 miljonit oleme valmis eraldama ja tegime õpetajatele selle kompromissettepaneku. Nüüd me leppisime kokku, kust tuleb see kate nendele rahadele," ütles Kallas ERR-ile.
Õpetajatele leidsid lisaraha Eesti 200 koostöös Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministritega.
Lisarahaga kerkiks õpetajate keskmine palk 6,6 protsenti ning alammäär tõuseks 1820 euroni, seega säiliks õpetajate palga suhe Eesti keskmisesse, olles 112 protsendi peal. Minister on teinud töötüli lõpetamise ettepaneku ka Eesti Haridustöötajate Liidule.
„Kokkuleppe saavutamise korral investeeriksime käesoleval aastal õpetajate palkadesse pea 40 miljonit eurot. Siiski on õpetajate soov lisaks palgaküsimusele ühiselt kokku leppida ka karjäärimudel ja koormusarvestus, et koormus oleks paigas ja karjäärivõimalused selged. Seepärast saatsin eelmisel nädalal läbirääkimiste kutsed kooli pidajatele, et ühiselt sõlmida pikaajaline haridusleppe aastateks 2025-2027. Läbirääkimised algavad 19. veebruaril," märkis Kallas.
Õpetaja töötasu alammääraks kehtestas valitsus 2024. aastaks 1803 eurot kuus ja palga diferentseeritav osa tõusis 17 protsendilt 20-le, mis tegi 2024. aastal õpetajate arvestuslikuks keskmiseks kuupalgaks 2164 eurot. Õpetajad sellega ei nõustunud ning nad kuulutasid välja tähtajatu streigi alates 22. jaanuarist.
Nüüd pakutav kokkulepe tõstab töötasu alammäära 4,1 protsenti ehk 1820 euroni, millega kerkib õpetajate arvestuslik keskmine 6,6 protsenti ehk 2184 euroni. Seega säilib õpetajate palga suhe Eesti keskmisesse, olles 112 protsendi peal.