Menu

.      

2023. aasta keskmine laenuvõtja oli 36-aastane koduostja

  • Kirjutas BNS

2023. aasta keskmine laenuvõtja oli 36-aastane koduostja FOTO: pexelsSEB statistika järgi oli 2023. aasta keskmine laenuvõtja oli 36-aastane koduostja, kes teenis koos kaaslasega kokku 3500 eurot. 

SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallanga sõnul jääb möödunud aastat kinnisvaraturul meenutama kasvav euribor. „2023. aastal toimus elamukinnisvara turul võrreldes kahe eelneva aastaga mõningane rahunemine ja tehinguid korteriomanditega tehti 14 protsenti vähem kui 2022. aastal. Tehingute mahu vähenemisega koos langes ka kodulaenu taotlejate arv ja kodulaenude maht,“ võttis Hallang kokku 2023. aasta üldise kinnisvara turu statistika.

Hallang tõi välja, et kodulaenu võtmise eesmärk oli eelneval aastal eelkõige oma kodu ostmine või vahetamine. Väljaüürimise eesmärgil kinnisvara ostmine vähenes oluliselt, kuna euribori tõusuga kasvasid intressimäärad ning üüritootlus ei olnud kinnisvara investorite jaoks enam varasemaga võrreldes atraktiivne. 

„Aktiivsem kauplemine käis Tallinnas ja Harjumaal, kuhu soetas kinnisvara koguni 55 protsenti SEB klientidest. Tartumaal sõlmiti möödunud aastal mõnevõrra vähem laenulepinguid 21 protsendiga. Pärnus ostetud kinnisvara osakaal oli seitse protsenti ning ülejäänud Eesti paigad moodustasid 17 protsenti kõikidest SEB väljastatud kodulaenudest,“ tõi Hallang välja piirkondliku laenude statistika. 

SEB klientide keskmine kodulaenu summa oli 2023. aastal 114 000 eurot. A-energiaklassi kodude puhul oli väljastatud laenusumma mõnevõrra kõrgem ulatudes 190 000 euroni. A-energiaklassi kinnisvara moodustas uutest laenudest 11 protsenti ning Hallangu sõnul oli soodustavaks teguriks see, et antud vara ostul pakkus SEB soodsamat intressi alates 1,4 protsendist.  

„Kuigi keskmine laenusumma kasvas võrreldes aasta varasemaga vaid kaks protsenti, siis keskmine igakuine laenumakse kasvas euribori tõusu tõttu oluliselt rohkem – kui 2022. aastal oli uue laenu keskmine igakuine laenumakse ligi 500 eurot, siis 2023. aastal oli see ligi 700 eurot,“ märkis panga eraklientide divisjoni juht ja lisas, et kodulaenusid võeti mullu keskmiselt 25-aastase tähtajaga.

Keskmine laenuvõtja oli 2023. aastal ligikaudu 36-aastane ning 60 protsenti uutest kodulaenudest võeti koos kaaslaenajaga. „Peamiselt olid laenuvõtjad vanuses 26-35 aastat ning laenu võetakse enamasti koos elukaaslasega. See näitab selgelt, et tegemist on noorte inimestega, kes ostavad esimese kodu või vahetavad pere laienedes väikseks jäänud elamise uue suurema elamispinna vastu,“ selgitas Hallang. 

Laenuvõtjate keskmine sissetulek kasvas võrreldes aasta varasemaga 14,5 protsenti, tõustes 3090 euroni. 38 protsenti kõikidest laenuvõtjatest olid 3500 netosissetulekuga, 34 protsenti laenuvõtjate sissetulek jäi alla 2000 euro. 28 protsenti laenuvõtjatest jäi netosissetulek vahemikku 2000-3000 eurot. 

Sille Hallangu sõnul avaldab käesoleval aastal laenuturule suurimat mõju paljuräägitud euribori määra vähenemine. „2023. aastal tegi kuue kuu euribor enneolematult suure hüppe tõustes oktoobris rekordisele 4,1 protendi tasemele. Sel aastal prognoositakse aga eurobori määra langust aasta lõpuks ligi kolme protsendi tasemele. Leevendust klientide laenumaksetele on oodata juba alates aprillist,“ ütles Hallang. 

Kodulaenu tingimustes ja nõudmistes tema sõnul laenusaaja jaoks sellel aastal midagi muutunud ei ole. Üldine trend on, et pangad pakuvad paremaid tingimusi, intressimäära ja lepingutasu, energiatõhusate objektide ostmisel. See on omakorda suurendanud ka tarbijate huvi laenude refinantseerimise vastu.

Tõusnud käibemaks laenu saamist oluliselt ei mõjuta. „Kui väljavalitud kinnisvara hind on käibemaksu tõttu kasvanud ja maksevõime on piiripealne, siis võib olla tarvis pisut omafinantseeringut suurendada või valida soodsam objekt. Kui maksevõimes on aga puhver olemas, siis käibemaksu tõus ehk kinnisvara hinna kasv kliendi laenuvõimekust ei vähenda,“ selgitas ekspert. 

Parimate laenutingimuste saamiseks peab Hallangu sõnul olema tugev maksevõime, hea varasem maksekäitumine, piisav omafinantseering ja heas korras tagatisvara, sh kõrge energiatõhusus. Tingimuste mõttes ei ole ka vahet, kas laenu taotletakse üksi või kahekesi. See on pigem oluline maksevõime vaates - kahekesi laenu taotledes on võimalik soetada kõrgema hinnaga kinnisvara, kuna sissetulekuid vaadatakse ühistena ja võimekus laenumakseid tasuda on suuremas summas.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD