Tööinspektsiooni teatel võib kuum ilm ohustada töökeskkonda, vähendada tööjõudlust ja tootlikkust ning põhjustada terviseprobleeme – kurnatust, päikesepistet ja kuumarabandust.

Kõrgest temperatuurist on mõjutatud erinevate sektorite töötajad. Näiteks põllumajandustöötajad, ehitustöölised, maanteetöötajad ja muud sarnased ametid, kus päikese käes olemist ei ole võimalik vältida, mis aga võib terviseprobleeme põhjustada. Kuumusest tingitud terviseprobleemid võivad ulatuda lihtsast kuumatundest kuni tõsiste meditsiiniliste seisunditeni, kirjutab tööinspektsioon Tööelu portaalis. Terviseprobleeme on seejuures peamiselt kolm.

Esiteks kuumakurnatus, mis seisneb higistamisest tingitud vee ja soolade kaos. Tavaliselt areneb kuumakurnatus pikkamööda ega ole enamasti eluohtlik. Peamiseks tunnuseks on süvenev väsimus ja nõrkus. Esmaabiks piisab enamasti jahedast veest ja jahedas keskkonnas puhkamisest.

Teiseks päikesepiste, mis tekib katmata peaga päikese käes viibimisest. See võib tekkida ka paarikümne minutiga, kuigi üldjuhul on vaja pikemat aega. Päikesepiste laiendab pea- ja kaelapiirkonna veresooni, tekivad ajuverevarustuse häired ja inimene kaotab teadvuse. Esmaabiks piisab enamasti kannatanu viimisest jahedasse keskkonda ning peapiirkonna jahutamisest.

Kolmas ja ohtlikem terviseprobleem on kuumarabandus, mis tekib pikaajalisest viibimisest kuumuses, kui higistamine ei ole suutnud organismi piisavalt jahutada. Sel juhul kuumeneb organism üle, nii et kehatemperatuur tõuseb üle 39 või isegi üle 41 kraadi. Kuumarabanduse tunnusteks on peavalu ja peapööritus, raskematel juhtudel ka oksendamine, teadvusekadu ja krambid. Esmaabiks tuleb kannatanu viia jahedasse keskkonda, asetada otsmikule külma veega niisutatud rätik ja niisutada kannatanu nahka. Teadvusekao puhul haige keerata stabiilsesse külili asendisse. Kuna tegemist on eluohtliku seisundiga, tuleb vajadusel kutsuda kiirabi.

Ka siseruumides olevad töötajad võivad kuumaga kokku puutuda, eriti kui töökeskkond on halvasti ventileeritud või töötatakse kuumade protsessidega tööstusharus, näiteks metalli sulatamisel või klaasitootmises. Samuti suurendab kuumustunnet kõrge õhuniiskus, sest higistamine jahutab keha vähem.

Et kuumaga toime tulla, peaksid tööandjad looma ohutusmeetmed ja suunised, mis aitavad töötajatel terviseprobleemidest hoiduda, näiteks võiks kaaluda jahutussüsteemide ja ventilatsiooni parandamist, soovitab tööinspektsioon.

Kasuks tuleb ka töögraafikute kohandamine, näiteks vältides päeva kõige kuumemaid tunde. Lisaks tasub töötajatele anda rohkem puhkepause jahedas ruumis ja kindlasti peab töökohal peab olema piisavas koguses joogivett.

Kõige selle juures tuleb arvestada ka individuaalsete teguritega, mis võivad töötajate tundlikkust kuumuse suhtes mõjutada, nagu vanus, tervislik seisund ja varasemad haigused.

Kuumast temperatuurist tingitud riske soovitab tööinspektsioon tõsiselt võtta. Tervis ja ohutus peaksid alati olema prioriteediks, et tagada produktiivne ja turvaline töökeskkond kõigile töötajatele.