Alanud soojade ilmade taustal kutsub päästeamet Eesti inimesi üles targalt käituma ning alkoholijoobes olles vältima vette minekut, kuna statistika järgi on 63 protsenti uppunutest alkoholijoobes või joobekahtlusega.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin nendib, et alkohol mängib endiselt suurt rolli veeõnnetuste põhjustajana. „Kurb on tõdeda, et inimeste hoiakud on visad muutuma. Alkohol ja suplemine on endiselt levinud kombinatsioon, mida peegeldab ka kurb statistika. Meie sõnum Eesti inimesele on, et kui jood, püsi kaldal või väldi üldse alkoholi. Ärme jäta oma rumaluse tõttu enda lähedasi leinama. Palume kõigil suplejatel olla veekogu ääres ettevaatlik, hoida silma peal ka oma lähedastel, eriti lastel ja vanemaealistel,“ lisas Usin.
Kümne aasta jooksul on suvekuudel suplemise tõttu elu kaotanud 103 inimest. Neist üheksa olid lapsed ja noored. Kõige sagedasemad uppumise kohad olid järved, seejärel jõed ja mererannad. Möödunud aastal uppus Eestis 38 inimest, neist neli olid lapsed.
Veeõnnetuste kõige sagedasemad põhjused on laste järelevalveta jätmine, joobes ujumine, oma võimete ülehindamine, vales kohas vette hüppamine, lihaskramp ja vetikatesse takerdumine.
"Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelevalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest," märgivad päästjad.
"Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest. Vette mine ainult kainena! Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ära hüppa tundmatus kohas vette!" panevad päästjad suvitajatele südamele.
nsp-1040.jpg)
nsp-1040.jpg)
