EESTI ELU

Veerand Eesti noortest saadab endast alastipilte

Pilt on illustratiivne  FOTO: Pixabay

Küsitlusfirma Norstat oktoobris läbiviidud küsitlusest selgub, et Eesti noored elavad internetis vilgast elu – saadavad agaralt alastipilte, kasutavad kohtingurakendusi ning postitavad või helistavad piduse peaga ja pärast kahetsevad.

Küsitluse kohaselt on eagruppidest kõige enam saatnud alastipilte 16–24-aastased noored – 26 protsenti. 25–34-aastastest on seda teinud 12 protsenti. Suurema tõenäosusega saadavad endast isiklikke pilte vene keelt kõnelevad noored ning naised.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul tasub privaatseid sõnumeid saates säilitada kriitikameel. “Kui suhe peaks inetult lõppema, siis võib sellisest materjalist saada kergelt kättemaksu või väljapressimise vahend,” ütles Seliov ja soovitas kindlasti mitte saata pilte näiteks internetituttavale, keda hästi ei tunta.

“Privaatsete piltide ja sõnumite saatmiseks on tegelikult ka äpid, mis turvalisust tõstavad, näiteks Confide. Läbi äpi saadetud sõnumid on krüpteeritud, neid ei saa edasi saata ega salvestada ning need kustuvad peale lugemist,” rääkis Seliov.

Eksperdi sõnul on teine suur andmelekke oht häkkeri ohvriks langemine või telefoni kaotamine. “Uuringust selgub, et 38 protsenti inimestest ei lukusta isegi oma telefoni ekraani ning seadme kaotuse puhul näevad kõik selle sisu,” hoiatas Seliov.

Oluline nutiseadmetega seotud riskikäitumine on ka ebakainena tehtud telefonikõned või saadetud sõnumid ja sotsiaalmeedia postitused. Kuni 24-aastastest noortest on helistanud või saatnud sõnumeid ja pärast kahetsenud 35 protsenti ning 25–34-aastastest tervelt 44 protsenti.

Seliovi sõnul võivad internetti postitatud pildid või kommentaarid sinna aastateks ringlema jääda. “Kõige kindlam on pidusena postitusi mitte teha, aga kel selleks soodumus, siis on ka alkolukuna toimivad äpid. Näiteks Drunk Lock ja Drunk Mode võimaldavad sõnumite saatmise kindlaks perioodiks kinni keerata,” ütles Seliov.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuringust selgub, et 31 protsenti 16–24 ning ka 25–34-aastastest on kasutanud kaaslase leidmiseks kohtinguäppe. 36 protsenti 16–24-aastastest on oma kaaslase jätnud maha telefonikõne või sõnumi teel. 25–34-aastastest oli seda teinud 26 protsenti.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuring viidi läbi interneti teel ning küsitlus toimus 2017. aasta oktoobris. Küsitluses osales kokku 500 internetikasutajat, kelle vanus oli vähemalt 16 eluaastat.

Kas sina tead, millised on need kolm näitajat mille järgi eestlane teleri valib?

Võrumaa Teataja

Eesti inimesed vaatavad teleriekraani iga päev ligi neli tundi ning telereid kasutatakse eelkõige traditsioonilise televisiooni vaatamiseks – seda teeb 94% teleriomanikest, selgus Samsungi poolt tellitud telerivaatamise uuringust. Nii interneti- kui ka allalaaditud sisu vaatab teleri abil iga viies inimene.

Tänase rahvusvahelise teleripäeva puhul on Samsung Eesti tootekoolitaja German Baranov toonud uuringust välja need kolm kriteeriumit, mis on Eesti inimestele uue teleri valimisel kõige olulisemad.

1. 89% vastanutest peab kõige tähtsamaks pildikvaliteeti. See on tegelikult üsna loogiline, et tänapäeval on kõige olulisemaks just edastatava pildi kvaliteet. Uued tehnoloogiad võimaldavad luua tipptasemel 4K sisu ning turul on mitmeid telereid, mis suudavad anda edasi seda kvaliteeti ja teravust, mida 4K pilt nõuab. Näiteks Samsungi QLED teleril on suutlikkus kuvada seni pigem kinotööstuses kasutatud ülitäpset DCI-P3 värvispektrit ehk edastada värve sajaprotsendiliselt igal heledustasemel.

2. 81% inimeste jaoks on oluline teleri suurus. Eestimaalastel on vaja, et teler oleks pigem suur, sestap on kõige populaarsemad just 55’’ ja 65’’ uuema põlvkonna telerid. Suurema ekraaniga telerite vastu on nõudlus madalam ning väiksema ekraaniga telereid soetatakse viimastel aastatel tihti hoopis monitorideks.

3. 72% eestlastest peab oluliseks teguriks telerite hinda. Mõistagi on hinnal väga suur mõju ostuotsuse tegemisel, samas peab Eesti inimene siinjuures oluliseks mitte niivõrd odavat hinda kuivõrd head hinna ja kvaliteedi suhet. On ju eestlase jaoks pildikvaliteet nõudmine number üks, milles väga lihtsalt järgi ei soovita anda.

Võrdluses teiste Balti riikidega on eestlased oma pildikvaliteedi nõudmistes ja suuruse osas esirinnas. Näiteks leedukate jaoks on samuti olulisim pildikvaliteet, kuid seda vaid 72% vastanute hulgas, lätlaste jaoks on aga kõige olulisem teleri hind (71% vastanutest).

Samsungi tellitud teleriuuringu viis Eesti elanike seas läbi OMD Snapshots ja uuringus osales 500 inimest. Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada, milliseid omadusi inimesed moodsate telerite juures kõige rohkem hindavad.

Uuring: pooled noored haaravad pärast ärkamist kohe telefoni järgi

Küsitlusfirma Norstat viis Eestis läbi uuringu, mille kohaselt võtab 49 protsenti 16–24-aastastest noortest hommikul esimese asjana pärast silmade avamist kätte telefoni. Veerand noortest on mobiiltelefoni tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuringu kohaselt kasutab 38 protsenti 16–24-aastastest noortest nutitelefoni iga päev enam kui kolm tundi. 58 protsenti noortest tunnistab ise, et peaks nutitelefoni kasutamist piirama.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul eelistavad mitte ainult noored, vaid 59 protsenti kõigist eestlastest oma lähedastega päris elus rääkimisele interneti teel suhtlemist.

“Ühest küljest tundub see hirmutav, et istutakse ninapidi nutiseadmes ja lähedasi nagu näha ei tahetagi, teisest küljest ollakse nii mingis mõttes pidevalt ühenduses,” ütles Aron. Uuringu kohaselt tekitab telefoni puudumine 57 protsendile eestlastest närvilisust.

“Kõige rohkem tunnevad ebamugavust telefoni puudumisest noored ja natuke üllatavalt pigem naised kui mehed. Teatud sõltuvuskäitumise ilminguid esineb naistel rohkem – 17 protsenti meestest ja 34 protsenti naistest tunnistas, et peaksid nutitelefoni kasutamist vähendama. Naised haaravad hommikul peale ärkamist meestest kiiremini telefoni järgi ning tunnevad seadme puudumisest suuremat närvilisust,” ütles Aron.

58 protsenti 16–24-aastastest ning 49 protsenti 25–34-aastastest on tundnud, et peaksid oma nutitelefoni kasutust vähendama.

Uuringu kohaselt on 15 protsenti kõigist eestlastest ning 24 protsenti 16–24-aastastest noortest sattunud telefoni kasutamise tõttu liikluses sõitja või jalakäijana ohtlikku olukorda.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuring viidi läbi interneti teel ning küsitlus toimus 2017. aasta oktoobris. Küsitluses osales kokku 500 internetikasutajat, kelle vanus oli vähemalt 16 eluaastat.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD