Suur osa Eesti inimestest on arvamusel, et puutub tervisele ohtlike bakteritega kokku avalikes kohtades, selgub Valio Gefilus brändiuuendusega seoses läbiviidud uuringust.

Kuna Gefilus LGG-piimhappebakterit sisaldavate toodete eesmärk on toetada meie organismi võimet tulla toime erinevate kahjulike bakterite, mikroobide ja teiste haigusetekitajatega, püüdis Valio uuringuga välja selgitada, kuivõrd teadvustavad eestimaalased üldse bakterite olemasolu meie igapäevaelus ning kus puutuvad nad enda teada enim bakteritega kokku.

Uuringutulemused näitasid, et tervelt 70% inimestest arvab, et puutub tervist ohustavate bakteritega enim kokku just avalikus ruumis. „Enim kardetakse ühistransporti, avalikke tualette ja treppide käsipuid, kusjuures bussi-, trammi- ja trolliga sõites tajuvad kahjulike bakteritega kokkupuudet kõige enam just Põhja-Eesti elanikud,“ sõnas Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

„Kuna ühistransport ja ühiskasutatavad ruumid on suuremates linnades rahvarohked, siis on igati mõistetav, et just neis kohtades on inimestel suurim hirm puutuda kokku pisikutega.  Samas näitas uuring, et kontserdi- ja spordisaalides, laste mänguväljakutel ning majutusasutustes baktereid niivõrd ei kardeta,“ sõnas Kalbin.

Lisaks selgus, et vaid 17% inimestest on arvamusel, et nende peamine kokkupuude kahjulike bakteritega leiab aset just käte kaudu. „Käed on pidevalt kontaktis mingisuguse pinna või esemega – olgu selleks siis kas telefon, arvutiklaviatuur, autorool või ukse käepide. Tulemustest aga selgub, et inimesed ei pea käsi oluliseks bakteriallikaks,“ tõdes Kalbin.

Samuti puutuvad käed kokku ka bakteritega kaetud toiduainetega. Poest ostetud ja korralikult pesemata puu-, juur- ja köögiviljad võivad Kalbini sõnul samuti tervisele negatiivset mõju avaldada. „Uuringutulemustest aga selgub, et vaid 1% inimestest on arvamusel, et puutuvad tervist kahjustavate bakteritega kokku süües,“ lausus Kalbin.

Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul puudub paljudel inimestel harjumus pesta ka kooritavaid puuvilju nagu mandariine, apelsine, banaane, avokaadosid.

„Nende koortelt aga võime leida säilitusained, kemikaale, millega puuvilju on töödeldud, hallitust, mis pole veel silmaga nähtav, ja ka patogeene ehk haigustekitajaid. Et nende kõigiga  hakkama saada, vajab organism tugevat immuunsüsteemi ja head seedimist. Tõhusaks abiks on siinkohal kasulikud piimhappebakterid, mida saame, kui sööme igapäevaselt hapendatud toite nagu näiteks toores hapukapsas, jogurt ja keefir,“ sõnas Holsting.

Kõige puhtamaks kohaks peavad Eesti elanikud kodu – kõigest 1% inimestest nimetas peamise ohtlike bakterite pesitsemispaigana oma eluaset.

Valio viis Eesti elanike seas läbi uuringu seoses Gefilus jogurti- ja keefirisarja uuendamisega, mille eesmärk on tuletada tarbijatele meelde, et hea enesetunne algab ennekõike kõhust. „Tahame viia tarbijateni mõistmise, et soolestik on meie teine aju ning seal toimuv võitlus kasulike ja kahjulike bakterite vahel mõjutab mitte ainult meie kõhu tervist, aga ka meie immuunsüsteemi ja isegi aju normaalset funktsioneerimist. Gefilus toodete regulaarne tarbimine varustab meie soolestikku kasulike piimhappebakteritega, mis aitavad tugevdada organismi vastupanuvõimet ning tagada nii hea tervise ja enesetunde,“ rääkis Kalbin.

Sarjauuenduse käigus muudetakse enamike toodete pakendit ja sisu, et need toetaksid võimalikult mitmekülgselt organismis toimuvat võitlust kasulike ja tervist ohustavate bakterite vahel.