Suur osa Eesti inimestest on arvamusel, et puutub tervisele ohtlike bakteritega kokku avalikes kohtades, selgub Valio Gefilus brändiuuendusega seoses läbiviidud uuringust.

Kuna Gefilus LGG-piimhappebakterit sisaldavate toodete eesmärk on toetada meie organismi võimet tulla toime erinevate kahjulike bakterite, mikroobide ja teiste haigusetekitajatega, püüdis Valio uuringuga välja selgitada, kuivõrd teadvustavad eestimaalased üldse bakterite olemasolu meie igapäevaelus ning kus puutuvad nad enda teada enim bakteritega kokku.

Uuringutulemused näitasid, et tervelt 70% inimestest arvab, et puutub tervist ohustavate bakteritega enim kokku just avalikus ruumis. „Enim kardetakse ühistransporti, avalikke tualette ja treppide käsipuid, kusjuures bussi-, trammi- ja trolliga sõites tajuvad kahjulike bakteritega kokkupuudet kõige enam just Põhja-Eesti elanikud,“ sõnas Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

„Kuna ühistransport ja ühiskasutatavad ruumid on suuremates linnades rahvarohked, siis on igati mõistetav, et just neis kohtades on inimestel suurim hirm puutuda kokku pisikutega.  Samas näitas uuring, et kontserdi- ja spordisaalides, laste mänguväljakutel ning majutusasutustes baktereid niivõrd ei kardeta,“ sõnas Kalbin.

Lisaks selgus, et vaid 17% inimestest on arvamusel, et nende peamine kokkupuude kahjulike bakteritega leiab aset just käte kaudu. „Käed on pidevalt kontaktis mingisuguse pinna või esemega – olgu selleks siis kas telefon, arvutiklaviatuur, autorool või ukse käepide. Tulemustest aga selgub, et inimesed ei pea käsi oluliseks bakteriallikaks,“ tõdes Kalbin.

Samuti puutuvad käed kokku ka bakteritega kaetud toiduainetega. Poest ostetud ja korralikult pesemata puu-, juur- ja köögiviljad võivad Kalbini sõnul samuti tervisele negatiivset mõju avaldada. „Uuringutulemustest aga selgub, et vaid 1% inimestest on arvamusel, et puutuvad tervist kahjustavate bakteritega kokku süües,“ lausus Kalbin.

Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul puudub paljudel inimestel harjumus pesta ka kooritavaid puuvilju nagu mandariine, apelsine, banaane, avokaadosid.

„Nende koortelt aga võime leida säilitusained, kemikaale, millega puuvilju on töödeldud, hallitust, mis pole veel silmaga nähtav, ja ka patogeene ehk haigustekitajaid. Et nende kõigiga  hakkama saada, vajab organism tugevat immuunsüsteemi ja head seedimist. Tõhusaks abiks on siinkohal kasulikud piimhappebakterid, mida saame, kui sööme igapäevaselt hapendatud toite nagu näiteks toores hapukapsas, jogurt ja keefir,“ sõnas Holsting.

Kõige puhtamaks kohaks peavad Eesti elanikud kodu – kõigest 1% inimestest nimetas peamise ohtlike bakterite pesitsemispaigana oma eluaset.

Valio viis Eesti elanike seas läbi uuringu seoses Gefilus jogurti- ja keefirisarja uuendamisega, mille eesmärk on tuletada tarbijatele meelde, et hea enesetunne algab ennekõike kõhust. „Tahame viia tarbijateni mõistmise, et soolestik on meie teine aju ning seal toimuv võitlus kasulike ja kahjulike bakterite vahel mõjutab mitte ainult meie kõhu tervist, aga ka meie immuunsüsteemi ja isegi aju normaalset funktsioneerimist. Gefilus toodete regulaarne tarbimine varustab meie soolestikku kasulike piimhappebakteritega, mis aitavad tugevdada organismi vastupanuvõimet ning tagada nii hea tervise ja enesetunde,“ rääkis Kalbin.

Sarjauuenduse käigus muudetakse enamike toodete pakendit ja sisu, et need toetaksid võimalikult mitmekülgselt organismis toimuvat võitlust kasulike ja tervist ohustavate bakterite vahel.

Tänasel sõbrapäeval, kus internet on romantilistest pakkumistest tulvil, on paslik rääkida ka sellest, kuidas internetis kaaslast otsides uue sõbra asemel hoopis kopsaka arve võib saada.

Kuivõrd enda üksindusest ja püüetest interneti teel endale head kaaslast leida igaüks kõva häälega ei räägi, ei julgeta sageli abi paluda ka juhtudel, kus tutvumisportaali kasutamisest saab painav ja kallis lepinguline kohustus.

Need, kel kodumaal valik väikeseks jääb, uurivad järjest rohkem võimalusi, mida pakuvad välismaised tutvumisportaalid. Nii toimis ka üks tarbija, kes sõlmis kuuekuulise lepingu Saksamaa tutvumisportaaliga ning maksis liikmelisuse eest 329 eurot. Kuivõrd portaali poolt pakutavas tuli paraku pettuda, tühistas tarbija lepingu juba viiendal päeval. Teenusepakkuja hinnangul oli viie päeva jooksul portaali vahendusel sõlmitud kontaktide arv väärt 247 eurot ning antud summa võeti tarbija krediitkaardilt maha.

Paraku ei ole kirjeldatud lugu ainus pettumust valmistav kogemus. Igal aastal pöördub abi saamiseks tarbijakaitsjate poole mitmeid pettunuid, kes on tutvumisportaalide lõksu jäänud “tänu” kahjulikele lepingutingimustele. Tundub veidi veider tutvumisteenuse puhul näpuga vibutada ja rääkida juriidilistest terminitest nagu tarbija“, „kaupleja“ ja „lepingust taganemise õigus“, aga paraku näitab elu, et selleks on praktiline vajadus.

Millised on kasutaja õigused?

Internetis tutvumisportaali kasutamiseks sõlmitud leping ei erine oma olemusest enamasti muudest sidevahendi abil sõlmitud lepingutest, mis on kasutusel netist asjade ostmisel või teenuste tarbimisel. Seega on ka tutvumisportaali lepingute puhul tarbijatel õigus ümber mõelda ning lepingust 14 päeva jooksul taganeda. Siiski on oluline teda, et selline õigus kehtib selliste portaalide puhul, mis tegutsevad Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu riigis. Tutvumiskeskkondade puhul, mis on loodud Ameerika Ühendriikides või mujal Euroopast väljaspool, antud õigusega arvestada ei saa.

Mida tähendab lepingust taganemine kui tutvumisportaal ei vasta ootustele? Eelkõige annab lepingust taganemine tarbijale õiguse kasutamistasu tagasi saada või maksekohustusest vabaneda. Samas on siinkohal olulisi nüansse, mis tarbija õigust mõjutavad. Näiteks juhtudel kui tarbija taganeb lepingust küll õigeaegselt, kuid on jõudnud juba tutvumisportaalis teiste kasutajate profiilidega tutvuda ning miks mitte juba sobiva kaaslasegi leida, on portaalidel kombeks väita, et teenuse kasutamist on juba alustatud ning seega taganemisõigus puudub. Samuti võidakse pakkuda kompromissina lepingu lõpetamist vaid poole tarbija poolt makstud summa tagastamisega. Sealjuures ongi tarbijal oluline teada, et kaupleja võib taganemisõigust piirata, kui tarbija on alustanud teenuse kasutamist ning tingimusel, et tarbijat on sellest eelnevalt selgelt ja arusaadavalt teavitatud.

Sageli põhjendavad tutvumisportaalid kinnipeetud summasid mitte sellega kui pikalt on tarbija portaali kasutanud, vaid kui mitme kasutajaga tutvust sobitanud või võimalike kaaslaste profiile külastanud.

Automaatselt pikenevad lepingud

Veel on neti kaudu sõpru otsivate inimeste pöördumistest silma jäänud tava, et tutvumisportaaliga sõlmitud lepingud pikenevad automaatselt kui kasutaja selgesõnaliselt omaalgatuslikult ettemakstud perioodi lõppemisel loobumissoovist teada ei anna. Seega võib tarbija, kes kuus kuud mitmesaja euro eest tutvumisportaali klient oli, endalegi märkamatult saada uue pooleaastase liitumise koos maksekohustusega. Peamiselt on selline praktika silma jäänud Saksa- ja Prantsusmaa tutvumisteenuse osutajate puhul.

Kuidas probleeme vältida?

Enne tutvumisportaali liikmeks hakkamist saada portaalile e-kiri ja täpsusta liitumisperioodi pikkust, samuti aega, mille jooksul saad ümber mõelda ja lepingust taganeda. Tasub portaali nime ka googeldada, et lugeda teiste kasutajate soovitusi või hoiatusi. 

Loe enne otsustamist lepingutingimused mõttega läbi. Kõlab kulunud soovitusena, aga mitmesaja eurone maksenõue, mis ootamatult võib laekuda, on seda väärt.

Väikeses kirjas esitatud teave ehk smallprint sisaldab paraku sageli just seda kõige olulisemat teavet. Näiteks võib selguda, et oma konto kustutamine ei vabasta Sind liikmelisusest ega maksekohustusest.

Kui märkad pärast liitumist, et tutvumisportaali poolt pakutav ei vasta sinu ootustele, lõpeta portaali kasutamine ning saada teenusepakkujale e-kirjaga oma soov lepingust taganeda. Jäta saadetud e-kiri alles.

Kui oled hädas välismaise tutvumisportaaliga sõlmitud lepingust taganemisega, võid nõu küsida tarbijakaitseametist. Ameti koosseisus tegutseb EL tarbija nõustamiskeskus, kus igapäevaselt lahendatakse piiriüleseid vaidlusi.