President Alar Karis märkis aastavahetusel lõppenud aastale tagasi vaadates, et poliitilised nääklemised tekitasid nördumust, samas kinnitas ta, et lõpuks pääseb ikkagi võidule tõde ning Eesti ei tohi kunagi muutuda tupikteeks.

"Me oleme teel, oleme alati teel. Ja eks see meie minek ole pauleerikrummolikult selline, et "läheme läbi mere, mis tõuseb me vastu tige ning toeks ei vaja me muud, kui üksteise selged õlad ja ühised rõõmsad võlad"," märkis Karis, kutused nägema möödunud aastas ka midagi head, rõõmustavat ja julgustavat.

"Ei ole nii, et kõik on valesti ja halvasti, isegi kui näib, et oli hoolimatuse ja ebaviisakuse aasta ning tundub, et vale tõuseb ja hea vajub. Lõpuks tõuseb ikka tõde ja halb vajub. Tõsi, meie oleme nõudlikud, sageli nõudlikumad teiste kui iseenda vastu. Ärge võtke seda vana-aasta lõpu etteheitena, vaid inimloomuse meenutamisena," jätkas riigipea. 

Ta tõdes, et poliitilised nääklemised ja ärapanemised tekitavad tüdimust, nõutust ja pahameelt. "Mitte ainult minus. See kõik pole nõnda, nagu soovime oma parlamenti või valitsuse ja seadusandja suhteid näha. Inimlik pale hajub ja demokraatia ahmib õhku. Tekib tupiktee tunne. Ent praegune poliitiline seis pole lõppjaam. Ja Eesti ei tohi kunagi muutuda tupikteeks," rõhutas president, 

Karise sõnul on ta lõppeva aasta paljudel kohtumistel ja vestlustel nagu ka loetud arvamustes näinud inimeste ebakindlust ja nõutust. "Venemaa sõda Ukraina vastu ning konfliktid Euroopa lähedal ja kaugemal, majanduse kidumine Eestis ja meie majanduspartnerite kehv seis, toimetulekumured paljudes peredes, kisklev ühiskondlik foon, valitsejate heitlikud sõnumid. See kõik teeb paljud Eesti inimesed murelikuks," tõdes Karis. 

"Oleme vabaduse piiririik, aga meist ei saa rinderiiki. Meie vastased, kuitahes meeletud, ei söanda rünnata NATO territooriumi. Sest nad teavad, et me lööme tugevamalt vastu. See meie tegelik valmisolek, meie kõigi ühine panus, muudabki Eesti turvaliseks paigaks," jätkas Karis, "Niisiis on minu sõnum lihtne: ärme mõtle ega räägi ennast ise nõrgemaks, kui me oleme."

Küll aga tasub Karise sõnul küsida, kas julgeolek on ainult õppinud mehed ja head relvad või ka näiteks tugevad ja kaasaegsed elektriühendused, mida lumi ei võta ja puud ei murra? "Riiki ei kaitse ega hoia üksnes relvad, vaid eelkõige inimesed, on lihtne mõte. Selle tõlge on aga keerulisem, sest paneb kaitsetahte sõltuma suhetest riigi ja kodaniku vahel ning tõstab ülioluliseks vastastikuse austuse. Oluline õpetus kõigile, kes riigiasju ajavad," ütles Karis. 

Tema sõnul annavad kindel riigikaitse, vastutustundlik välispoliitika ja omavaheline usaldus Eestile riigina tugevuse. "Lihtne on solvata, keeruline lepituseni jõuda. Kodus ja kaugemale vaadates. Liitlasruumi hoidmine ja kasvatamine nõuab teiste suhtes tähelepanelikkust ja ettenägevat pilku," ütles Karis, soovides kaasmaalastele rohkem eneseusku.

"Ent samas oleme aegajalt kuulnud etteheiteid, et Eestil ei ole enam eesmärki. On ikka – lisaks meie keele ja kultuuri kestmisele olla riik, kus on hea ning turvaline elada. Riik, mis on oma inimeste jaoks. See nõuab tarkust valitsejatelt ja ka valijatelt," ütles Karis. "Meie siht ei pea olema jõuda edetabelites kõrgele kohale. Eesti kui terve riik, targa rahvana nii vaimselt kui füüsiliselt terve – seegi on ilus ja saavutatav eesmärk, sinna liikumine aga pikk teel olemine. Kui meie inimesed seda teed käia tahavad."

Tema sõnul ei tohi kedagi unustada. "Nagu minu seekordsel pühadekaardil, kus keegi ei jää kõrvale ega tunne end kasutuna ja kus tulevik on tänasest parem. Siit veel üks soov – palun, hoolime oma lähedastest ja iseendast. Ärme tee haiget teistele ega liiga enesele," ütles Karis, soovides kõigile head uut aastat.