. 
Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased ning 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.
Õppusele kutsutakse koos ülekattega kokku 2861 reservväelast ja sõjaaja üksustesse kuuluvat kaitseliitlast, kes peavad kutsel märgitud kogunemiskohas kohal olema viivitamatult.
Reservväelased ja kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. Andmed laaditakse üles pärast valitsuse otsuse ametlikku allkirjastamist neljapäeva õhtuks.
Õppusele kutsutud 11. jalaväepataljoni koosseisu arvatud reservväelaed saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Õppusele kutsutud 16. õhutõrjepataljoni koosseisu arvatud reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 8050 ja e-posti aadressilt [See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.]See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Õppusele kutsutud 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased saavad lisainfot telefonilt +372 717 9609 ja e-posti aadressilt [See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.]See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Lisaõppekogunemise "Okas 2022" käigus harjutatakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.
Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt valitsuse otsusele ning on osalejatele etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mistahes ajahetkel kiirelt reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.
Reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ja reservväelaste lähedaste tugi.
Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõigiks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.
Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.
Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.
Peaminister Kaja Kallase sõnul ootab kriminaalkaristus neid, kes peaksid minema Eestist Venemaa eest Ukrainasse sõdima.
Kallase on meeleheitel Venemaa asunud vaba maailma hirmutama, muuhulgas ka tuumarelvaga, kuid sellele ei tohi alluda. "Kui Venemaa ei suuda saavutada edu lahinguväljal, siis nad ähvardavad tuumarelvadega, kuid oluline meie jaoks on see, et me ei tohi lasta sellel hirmutamisel mõjuda ja ennast halvata," rõhutas Kallas neljapäeval valitsuse pressibriifil.
"Me ei tunnista kunagi neid Venemaa lavastatud libareferendume ega Ukraina alade annekteerimist. Tuumarelvaga hirmutamise eesmärk on aga panna maailm loobuma Ukraina toetamisest ja Venemaa vastastest sanktsioonidest," rääkis Kallas.
Tema sõnul vaba maailm ei heitu ja jätkab Euroopa julgeoleku ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimist ja kaitsmist. "Jätkame ka koostööd laiemas Atlandi-üleses kogukonnas ning jätkame agressiooni kulude tõstmist. Seisame kindlalt Ukraina kõrval," ütles Kallas.
Ta tõi esile, et ka NATO on tuumajõud, kuid erinevalt Venemaast ei ähvarda allians tuumarelvaga. "Ukrainlased on tõestanud, et tänu välisabile on sõda võidetav. Nad on kasutanud meie sõjalist abi väga oskuslikult ja sihikindlalt ja abi tuleb suurendada," ütles Kallas.
Tema sõnul on Venemaa sammud tekitanud ärevust ka Eesti ühiskonnas, kuid jätkuvalt saab kinnitada, et praegu otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole. "Kui Eestis peaks elama mõni Venemaa kodanik, kes kaalub Venemaa eest sõtta minekut, siis see on kriminaliseeritud ja on kuritegu. Ja meie seda ei andesta," rõhutas Kallas.
Rikkujat ootab Kallase sõnul kuni viieaastane vangistus, elamisloa tühistamine ning naturalisatsiooni korras antud Eesti kodakondsus võidakse samuti ära võtta.
Lehekülg 450 / 1963
