. 
Venemaa presidendi Vladimir Pütini eile välja kuulutatud osaline mobilisatsioon võib kaasa tuua mobilisatsioonist hoiduda soovivate Vene meeskodanike surve Eesti piirile, kirjutab Postimees.
Politsei- ja piirivalveametile (PPA) möödus kolmapäev rahulikult. Narva piiripunkti juhi Marek Liiva sõnul ei toonud mobilisatsioonikutse piirilinnas kaasa suuremat liikumist. Tallinnas seati valmisolekusse pisike staap, mis olukorda jälgib.
Julgeolekuasutuse ohuhinnangutes tuuakse suurimate ohtudena välja võimalikud konfliktid Vene piirivalve ja desertööride vahel, samuti läbiränne ja asüülitaotluste kasvav hulk. Samas avaldasid nii siseminister Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) kui välisminister Urmas Reinsalu Isamaast veendumust, et Venemaalt mobilisatsiooni tõttu asüüli taotlevatele inimestele ei peaks Eesti erandit tegema ja kehtivat sisse sõidukeeldu muutma.
Kuigi Venemaa on märkimisväärselt piiranud 18-65-aastaste meeste võimalusi riigist lahkuda ning tõenäoliselt näeb idanaaber piirangute praktikas toimimise nimel ka usinalt vaeva, võib piiril lokkava korruptsiooni tõttu «läbivool» Eesti suunal kujuneda siiski küllaltki märkimisväärseks.
Veel akuutsem on probleem Soomes kui ainsas Venemaaga ühist piiri omavas EL-i liikmesriigis, kes pole Vene kodanikele veel täielikku sissesõidukeeldu seadnud. Nõnda on kasvanud hirm piirisurve ees.
Soome piirivalve kinnitas Postimehele, et liiklus nende idapiiril oli vähemalt eile tavapärane, samas levisid sotsiaalmeedias väited, et järjekord Soome piiril Venemaaga oli 35 kilomeetri pikkune ja kasvas tundidega.
Ka Helsingin Sanomat kirjutas Soome välisministeeriumi hinnangule tuginedes, et üha rohkem sõjaväekohuslastest Vene mehi tahab Venemaalt Soome lahkuda. «Sellised viisataotlused lükatakse tagasi,» kinnitas välisministeeriumi konsulaarküsimuste osakonna juhataja Jussi Tanner.
Kehtiva elamisloaga elab Eestis 20 452 Venemaa meeskodanikku, kes on vanuses 18-60 eluaastat ehk kes võivad Venemaalt mobilisatsioonikutse saada. Siseministeeriumil pole veel infot, kas keegi neist on kutse saanud.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar andis mõista, et kui Eestis elavatel Vene kodanikel on tõesti soov Ukrainasse sõdima minna, siis Eesti neid ei takista. «On väga vähetõenäoline, et kõik [Eestis elavad Vene meeskodanikud] on Pütini sõjamasina sihtgrupp. Kui nad aga saavad kutse ja otsustavad selle vastu võtta, siis Eesti elamisloast jäävad nad kindlasti ilma,» lausus Kommusaar.
Swedbanki statistika näitab, et noored kliendid teevad esmatutvuse pangateenustega vaid mobiilsete kanalite ja nutiseadme vahendusel, samas kui esimesed pangakülastused tehakse äpis umbes kümneaastaselt, siis suurem osa noortest hakkab makseid tegema, säästma või investeerima vanuses 15-18 aastat.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla hinnangul peegeldab panga statistika väga hästi noorte kasutusharjumusi. „Alates 15. eluaastast tekib esimese töökogemuse või vanemate taskuraha arvelt võimalusi raha hoiustamiseks, mida on mugavam ja lihtsam teha pangakontol. Kuna noored on aktiivsed nutiseadmete kasutajad ja Swedbanki mobiiliäpis on kõik vajalikud võimalused toimingute tegemiseks olemas, siis kasutavadki noored oma pangaasjade ajamiseks peamiselt just mobiili,“ kirjeldas Ulla.
Ulla sõnul on 7-17-aastaste vanusegrupis Swedbanki klientide hulk aastaga kiirelt kasvanud. „Kui 18-25-aastaste klientide arvas kasvas juulis aastaga kahe protsendi võrra, siis nooremas vanusegrupis lisandus pangale uusi kliente seitsme protsendi võrra,“ ütles ta.
Mõlemas vanusegrupis väheneb plastikkaartidega tehtavate viipemaksete ning tavamaksete ehk kaarti terminali sisestamisega maksete osakaal. Kiirelt kasvavad selle kõrval erinevate nutiseadmete, nii kellade kui ka telefonide abil tehtavad maksed. „Kui 18-25-aastaste seas tehakse plastikuga viipemakseid keskmiselt 22 tehingut kuus, siis nutiseadmega viipemakseid keskmiselt 29 tehingut kuus,“ selgitas Ulla.
Sealjuures näitab statistika, et üle kahe kolmandiku kuni 25-aastastest noortest kasutavad nutimaksete tegemisel Apple Pay lahendust. Ülejäänud moodustavad Swedbanki äpi, Google Pay lahenduse või erinevate nutikelladega tehtud maksed.
Lehekülg 451 / 1963
