EESTI ELU

Nädalaga esitati 511 000 tuludeklaratsiooni

Nädalaga esitati 511 000 tuludeklaratsiooni

Maksu- ja tolliameti andmeil oli 23. veebruari seisuga, nädal pärast ametlikult 15. veebruaril alanud füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide vastuvõtmise algust, esitatud 511 000 deklaratsiooni, mille alusel kuulub juurde maksmisele 17,9 miljonit eurot ja tagastamisele 162,5 miljonit eurot. 

"Rahva suus naljaga pooleks eestlaste rahvusspordialaks ristitud tuludeklaratsioonide esitamine on tänavu kulgenud ladusamalt kui kunagi varem. Kuigi esimestel tundidel pidid mõned inimesed paar minutit ootama, oleme täitnud oma olulisema eesmärgi ja äriklientide tööd tuludeklaratsioonide esitamine sel aastal ei seganud," ütles maksu- ka tolliameti (MTA) füüsiliste isikute teenusejuht Annika Oja BNS-ile.

Oja sõnul on deklaratsioonide menetlemist võrreldes varasemate aastatega oluliselt hõlbustanud MTA e-keskkonda sisse viidud uuendused. "Kuigi tulude deklareerijatele suuri muudatusi näha ei ole, on MTA sel aastal koos rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja arenduspartner Nortaliga sisse viinud olulise süsteemiuuenduse. Esimest korda toimub deklaratsioonide esitamine eraldi süsteemis, mis tagab selle, et e-MTA, kus ärikliendid esitavad muu hulgas oma käibedeklaratsioone, ei pea füüsilise isiku tulumaksu deklareerimise perioodil vastu võtma täiendavat koormust. Kliendid suunatakse õige toimingu juurde vastavalt sellele, kas soovitakse esitada tuludeklaratsioon või teha muid e-MTA-s pakutavaid toiminguid," selgitas Oja.

Kuigi deklaratsioonide esitamine algas ametlikult kolmapäeval, 15. veebruaril, avati süsteem juba nädalavahetusel, testimise ja koormuse hajutamiseks. Seetõttu oli juba enne süsteemi ametlikku avamist oma tulud deklareerinud 333 000 inimest, kellele kuulub tagastamisele 114 miljonit eurot ja juurde maksmisele 7,6 miljonit eurot tulumaksu.

Tänavu on oodata ligikaudu 753 000 deklaratsiooni. Mullu tagastas MTA 212 miljonit eurot enammakstud tulumaksu, inimestel tuli juurde maksta 106 miljonit.

Enammakstud tulumaksu hakatakse ameti teatel tagastama 28. veebruarist sõltumata sellest, kas deklaratsioon esitati süsteemi avamise esimestel tundidel või hiljem. Paberdeklaratsioonide alusel asutakse tagasimakseid tegema märtsi keskpaigas.

Algab riigikogu valimiste valimisnädal

Algab riigikogu valimiste valimisnädal

Esmaspäeval kell 9 algab riigikogu valimiste elektrooniline hääletamine, kell 12 avatakse omavalitsuste ja Tallinna linnaosade keskuste jaoskonnad - kõik 405 valimisjaoskonda ootavad valijaid alates reedest.

E-hääletamine algab kell 9 hommikul ja kestab ööpäevaringselt kuni laupäeva, 4. märtsi õhtuni kell 20. Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aadressilt www.valimised.ee oma arvutisse laadida valijarakendus. Rakendus avaldatakse avalehel vahetult enne hääletamise algust. Lisaks on vaja internetiühendusega arvutit ning isiku tuvastamiseks ID-kaarti koos ID-kaardi lugejaga või mobiil-ID-d ja PIN-koode. 

Smart-ID-ga e-hääletada ei saa. Samuti pole võimalik hääletada nutiseadmega. Nutitelefoniga saab valija aga 30 minuti jooksul pärast hääletamist kontrollida, kas tema e-hääl on jõudnud valimiste keskserverisse ja väljendab tema tahet korrektselt. Selleks tuleb Google Play või Appstore’i rakenduste poest telefoni laadida „EH kontrollrakendus“. Rakendus tuleks uuendada kõigil, et saada selle värskeim versioon.  

Kui valija tunneb, et e-hääletamise hetkel polnud tema hääletamise turvalisus tagatud, on tal võimalus kuni laupäeva õhtuni oma valikut uuesti e-hääletades muuta. Kui valija on valimistel osalenud nii elektrooniliselt kui ka pabersedeliga, läheb arvesse ainult jaoskonnas tehtud valik. Valijal on võimalik veel ka pühapäevasel valimispäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-häält muuta. 

Valimisnädala esmaspäevast neljapäevani saab valdade ja linnade ning Tallinna linnaosade keskustes hääletada kella 12-st 20-ni. Igas keskuses on avatud vähemalt üks jaoskond, kus saavad hääletada kõik, sõltumata oma registrijärgsest elukohast. Valimisjaoskondade kohta saab rohkem infot kaardirakenduselt aadressil jsk.valimised.ee.

Valimisnädala reedest pühapäevani on avatud kõik 405 valimisjaoskonda üle Eesti. Siis saab valija hääletada ükskõik millises oma elukohajärgse valimisringkonna valimisjaoskonnas.

Kui valijal on tervislikel või mõnel muul mõjuval põhjusel raske valimisjaoskonda kohale tulla, saab ta taotleda kodus hääletamist. Selleks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele taotlus. Seda saab teha kirjalikult juba praegu. Suulise taotluse saab esitada omavalitsuse määratud telefoninumbril reedel ja laupäeval kella 12-st kuni 20-ni ning pühapäeval kell 9-st kuni 14-ni.

Riigikogu valimistel on Eesti jaotatud 12 ringkonnaks. Valimistel kandideerib 9 erakonda ja 10 üksikkandidaati - kokku 968 kandidaati.

Palgalõhet peab suureks probleemiks 71 protsenti naistest

Uuring selgitas välja 40 protsenti palgalõhe põhjustest FOTO: Pixabay

Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et kui meestest peab palgalõhet väga suureks või pigem suureks probleemiks 35 protsenti, siis naiste puhul on see osakaal kaks korda suurem ehk 71 protsenti.

Viimasest, 2021. aastal läbi viidud monitooringust selgub ka, et nii mehed kui naised on palgalõhest võrdselt teadlikud. Sealjuures on teadlikkus on võrreldes 2016. aastaga kasvanud 14 protsendipunkti võrra 83 protsendini, teatas sotsiaalministeerium.

Ebavõrdsust töötasus on ka läbi aastate kõige enam välja toodud ebavõrdse kohtlemise kogemise juures. Monitooringu tulemused näitasid, et ligikaudu iga viies naine on olulisel või mõningal määral tunnetanud soost tulenevat ebavõrdset kohtlemist seoses töötasuga. Meestest oli sama tundnud iga kümnes. Võrreldes 2016. aasta monitooringuga on naiste ja meeste puhul see näitaja püsinud üldjoontes samana. 

Monitooring näitab ka seda, et võrreldes meestega on naised vähem altimad küsima palgakõrgendust. Kui meestest oli 2021. aasta monitooringu põhjal palka juurde küsinud 36 protsenti, siis naistest 26 protsenti. Samuti tuleb tõdeda, et isegi kui naised palka küsivad, ei ole nad sama edukad palga juurde saamisel kui mehed. Kui meestest sai ligikaudu veerand küsijatest negatiivse vastuse palga juurde küsimisel, siis naiste seas said keeldumise osaks peaaegu pooled. 

Tulemustest joonistuvad välja ka soolised erinevused põhjuste osas, miks naised ja mehed palka juurde ei küsi. Peaaegu iga kolmas naine, kes ei küsinud palgakõrgendust, tõi põhjuseks julguse puuduse. Mehed toovad mitteküsimise põhjusena sagedamini välja seda, et nad ei soovinudki palgakõrgendust, kuna on rahul praeguse palgaga. Võrreldes 42 protsendi meestega on aga vaid 27 protsenti naisi oma palgaga rahul. 

Samas oli nii meeste kui ka naiste seas üpris sama suur osakaal neid palgatöötajaid, kes küll viimasel neljal aastal polnud küsinud palgakõrgendust, kuid said seda siiski – vastavalt 42 protsenti ja 43 protsenti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD