EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Anti Allas: riigi toimimine tuleb kodanike huvides selgemaks muuta">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Endine Võru linnapea ja nüüdseks Kagu-Eestist riigikokku valitud Anti Allas kirjutab sotsiaaldemokraatide kodulehel, et rahvast teenides peavad ametnikud lahendama, mitte menetlema, ja riigi toimimine tuleb kodaniku jaoks muuta nii arusaadavamaks kui ka selgemaks.
"Ütlesin ikka ametnikele, et käituge inimestega nii, nagu te sooviksite, et teiega käitutakse, ja seda nii, et probleem saaks lahendatud esimesel võimalusel ja parimal võimalikul viisil. Ja see töötas," meenutab Allas enda kirjutises aastaid Võru linnapeana. "Kuigi seda lihtsat tõde tuli aeg-ajalt meelde tuletada. Inimese olemus juba on selline, et ta vajab vahel neutraalset kõrvalpilku oma tegemistele."
Allase sõnul saavad Eestis pahatihti kokku ühelt poolt liiga bürokraatlik ja teisalt liiga õhukeseks lihvitud riik.
"Kärpimised ja koondamised politseis, sotsiaalhoolekandes, mujalgi tähendavad inimestele probleeme. Samuti nörritavad neid keerukad bürokraatlikud protsessid, mida ametkondades ei osata ja vahel ka ei taheta takistada. Näiteks on aastakümneid järjekindlalt vähendatud isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja kättesaamise võimalusi," kritiseerib Allas püsivat trendi. "Võtame kasvõi politsei politsei- ja piirivalveameti Võru teenindusbüroos toimuva, kus sageli on järjekorras ootamas palju inimesi, kes vajavad teenust ja reaalset abi. Tihtipeale ei saa nad kaugteenustega hakkama ega peagi saama."
Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas käskkirja, millega makstakse 10 miljonit eurot Nursipalu harjutusväljaga seotud neljale omavalitsusele.
"Lubasime, et toetame Nursipalu harjutusväljaga otseselt seotud omavalitsusi lisaks iga-aastasele häiringutasule ühekordselt 10 miljoni euroga kohalike kogukondade toetuseks. Kuna vabariigi valitsus kiitis Nursipalu harjutusala laiendamise heaks, on nüüd võimalik ka 10 miljoni lubadus teoks teha," sõnas Pevkur ja täpsustas, et sisuliselt piiranguid raha kasutamiseks riik omavalitsustele ei sea.
"Kohalik kogukond peab ise otsustama, milleks kõige suurem vajadus on ning vastavalt ka otsused ise langetama," vahendas kaitseministeerium Pevkuri sõnu.
Neli Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud kohalikku omavalitsust saavad kogukonna elukvaliteedi parandamiseks ühekordse investeeringutoetuse kogusummas 10 miljonit eurot. Toetusest läheb kolm miljonit eurot Võru vallale, kaks miljonit Antsla vallale, kaks miljonit Rõuge vallale ja kolm miljonit Võru linnale. Toetus tuleb ära kasutada selle ja järgmise aasta jooksul, kuid vajadusel saab taotleda ka pikendust.
Lisaks ühekordsele loomistasule kinnitas valitsus neljapäeval kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et leevendada harjutusväljade kasutamisega kaasnevaid olulisi häiringud. See iga-aastane meede suureneb miljoni euro võrra 1,35 miljoni euroni, samuti laieneb seda saavate kohalike omavalitsuse ring üheksalt 16-le.
- Seadusemuudatus lubab kaitseliitlastele koju rohkem laskemoona
- Kohus mõistis osa suure kanepiäriga tegelenud jõugu liikmetest vangi
- Riik tõstab 2025. aastal puudetoetusi
- Valitsus otsustas Nursipalu laiendamise ja maksta rohkem toetust
- Riik ostab 50 miljoni euro eest miinipildujaid
- Karis: soomukite ost parandab oluliselt Eesti julgeolekut
- Võrus teenivaid USA pataljoni sõdurid said missioonimedalid
- Kolmanda kvartali tööturu-uuring: palgarahulolematus on endiselt suur
- Septembris sündis Eestis 845 last
- Eesti ostab Türgilt ligi 220 miljoni euro eest soomukeid
- Nursipalu laskeala vastased tahavad piirkonda rahvusparki
- Häirekeskus hakkab 112 teenusele sõnumi teel tagasisidet küsima
- USA toetas Võru lasteaia renoveerimist poole miljoniga
- Kallas sai libakõne Aafrika Liidu Komisjoni juhina esinenud mehelt
- Riik on teel paberarvetest ja ostukviitungitest loobumisele
- MTA hoiatab ebaseaduslike loosimängude eest sotsiaalmeedias
- Karis Lõuna-Korea ettevõtjatele: Eesti on värav Euroopa turule
- Pühapäevast võib sõita naastrehvidega
- Politsei: pommiähvardusega masskiri jätkuvalt reaalset ohtu ei kujuta
- Kallas: alla 8000 euro teenivad inimesed võidavad tulumaksureformist
- Ametiühingud leppisid tööandjatega kokku miinimumpalga tõusu
- Politsei soovitus: juba praegu võiks talverehvid alla panna
- Riik ootab automaksust esimesel aastal tulu 230 miljonit eurot
- Pevkur õppusel: kohalikud inimesed ja ettevõtjad toetavad ussisõdalasi
- Facebook seadis EKRE saadikutele piirangud
- Riik on jõudnud kokkuleppele 20 maaüksuse omandamiseks Nursipalus
- Kallas soovitab ajakirjandusel keskenduda rohkem Kersti Kaljulaiule
- 75 000 inimest peavad järgmisel aastal esimest korda tasuma maamaksu
- Jämesoolevähi sõeluuringust võtavad osa vaid pooled kutsututest
- Torm murdis Nursipalu harjutusvälja laiendusel puid ligi 250 hektaril
- September kujunes keskmisest märgatavalt soojemaks
- FOTOD: Karis: mõtet on ehitada 21. sajandi tehnoloogilist piiri
- Riik plaanib suhkrumaksuga teenida ligi 25 miljonit eurot
- Uue aasta eelarve toob rohkem tuge abivajavatele lastele ja peredele
- Valitsus kinnitas 2024. aasta riigieelarve
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Noorte stressi peamine põhjus on õppimisega seotud probleemid">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.15-19-aastastes noortes põhjustavad enim stressi akadeemilised probleemid, selgub Samsungi noorteprogrammi Solve For Tomorrow raames tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust.
Põhikoolis või gümnaasiumis 9.-12. klassis õppivatest noortest märkis 65 protsenti, et akadeemilised probleemid on üks teguritest, mis neile enim stressi ja negatiivseid emotsioone põhjustab. Teine stressitegur oli 9.-12. klassis õppivate noorte seas terviseprobleemid, mida märkis 30 protsenti vastanutest, ning kolmandaks pereprobleemid, mille tõi esile 26 protsenti vastanutest.