EESTI ELU

Noorte stressi peamine põhjus on õppimisega seotud probleemid

Noorte stressi peamine põhjus on õppimisega seotud probleemid

15-19-aastastes noortes põhjustavad enim stressi akadeemilised probleemid, selgub Samsungi noorteprogrammi Solve For Tomorrow raames tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust.

Põhikoolis või gümnaasiumis 9.-12. klassis õppivatest noortest märkis 65 protsenti, et akadeemilised probleemid on üks teguritest, mis neile enim stressi ja negatiivseid emotsioone põhjustab. Teine stressitegur oli 9.-12. klassis õppivate noorte seas terviseprobleemid, mida märkis 30 protsenti vastanutest, ning kolmandaks pereprobleemid, mille tõi esile 26 protsenti vastanutest. 

Anti Allas: riigi toimimine tuleb kodanike huvides selgemaks muuta

Anti Allas: riigi toimimine tuleb kodanike huvides selgemaks muuta Foto: AIGAR NAGEL

Endine Võru linnapea ja nüüdseks Kagu-Eestist riigikokku valitud Anti Allas kirjutab sotsiaaldemokraatide kodulehel, et rahvast teenides peavad ametnikud lahendama, mitte menetlema, ja riigi toimimine tuleb kodaniku jaoks muuta nii arusaadavamaks kui ka selgemaks.

"Ütlesin ikka ametnikele, et käituge inimestega nii, nagu te sooviksite, et teiega käitutakse, ja seda nii, et probleem saaks lahendatud esimesel võimalusel ja parimal võimalikul viisil. Ja see töötas," meenutab Allas enda kirjutises aastaid Võru linnapeana. "Kuigi seda lihtsat tõde tuli aeg-ajalt meelde tuletada. Inimese olemus juba on selline, et ta vajab vahel neutraalset kõrvalpilku oma tegemistele."

Allase sõnul saavad Eestis pahatihti kokku ühelt poolt liiga bürokraatlik ja teisalt liiga õhukeseks lihvitud riik.

"Kärpimised ja koondamised politseis, sotsiaalhoolekandes, mujalgi tähendavad inimestele probleeme. Samuti nörritavad neid keerukad bürokraatlikud protsessid, mida ametkondades ei osata ja vahel ka ei taheta takistada. Näiteks on aastakümneid järjekindlalt vähendatud isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja kättesaamise võimalusi," kritiseerib Allas püsivat trendi. "Võtame kasvõi politsei politsei- ja piirivalveameti Võru teenindusbüroos toimuva, kus sageli on järjekorras ootamas palju inimesi, kes vajavad teenust ja reaalset abi. Tihtipeale ei saa nad kaugteenustega hakkama ega peagi saama."

Nursipaluga seotud neli omavalitsust saavad 10 miljonit eurot toetust

Nursipaluga seotud neli omavalitsust saavad 10 miljonit eurot toetust Fotod: AIGAR NAGEL

Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas käskkirja, millega makstakse 10 miljonit eurot Nursipalu harjutusväljaga seotud neljale omavalitsusele.

"Lubasime, et toetame Nursipalu harjutusväljaga otseselt seotud omavalitsusi lisaks iga-aastasele häiringutasule ühekordselt 10 miljoni euroga kohalike kogukondade toetuseks. Kuna vabariigi valitsus kiitis Nursipalu harjutusala laiendamise heaks, on nüüd võimalik ka 10 miljoni lubadus teoks teha," sõnas Pevkur ja täpsustas, et sisuliselt piiranguid raha kasutamiseks riik omavalitsustele ei sea.

"Kohalik kogukond peab ise otsustama, milleks kõige suurem vajadus on ning vastavalt ka otsused ise langetama," vahendas kaitseministeerium Pevkuri sõnu.

Neli Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud kohalikku omavalitsust saavad kogukonna elukvaliteedi parandamiseks ühekordse investeeringutoetuse kogusummas 10 miljonit eurot. Toetusest läheb kolm miljonit eurot Võru vallale, kaks miljonit Antsla vallale, kaks miljonit Rõuge vallale ja kolm miljonit Võru linnale. Toetus tuleb ära kasutada selle ja järgmise aasta jooksul, kuid vajadusel saab taotleda ka pikendust.  

Lisaks ühekordsele loomistasule kinnitas valitsus neljapäeval kompensatsioonimeetmed kohalikele omavalitsustele, et leevendada harjutusväljade kasutamisega kaasnevaid olulisi häiringud. See iga-aastane meede suureneb miljoni euro võrra 1,35 miljoni euroni, samuti laieneb seda saavate kohalike omavalitsuse ring üheksalt 16-le.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD