EESTI ELU
Tartu maakohus mõistis reedel kokkuleppemenetluses süüdi 11-liikmelise grupi, kes kasvatasid Võrumaal maja keldrikorrusel suures koguses kanepit ja müüsid seda.
Süüdistuse kohaselt hakkasid Bruno Sternfeldt ja Villi Sternfeldt alates 2015. aastast kasutama Võrumaal Rõuge valla külas asuvat kinnistut ning rajasid sinna kanepikasvatuse. Sternfeldt rajas krundile kanepi kasvatamiseks mõeldud keldriosa ja ehitas selle peale puitkonstruktsioonil maja.
Seejärel hakkasid nad maja keldris kanepitaimi kasvatama ning hiljem tegeleti kanepi ebaseadusliku müügiga. Tegevusega jätkati kuni hiljemalt 2021. aasta alguses hoone keldriosa maha põles.
Bruno Sternfeldti, Andres Karonit, Liina Suurt, Andres Kumelit ja Kuido Sternfeldti süüdistatakse selles, et hakkasid 2021. aastal samasse kohta rajama uut kanepikasvatust. Alates 2022. oktoobrist kasvatati kanepit selleks spetsiaalselt ehitatud ruumides selle turustamise eesmärgil. Vähemalt alates 2022. aasta oktoobrist oli kanepitaimede kasvatamisesse kaasatud ka Danel Kumel.
Villi Sternfeldti, Jekaterina Sternfeldti, Rene Varikut, Jüri-Henri Pupenat ja Andrey Yatsenkot süüdistatakse selles, et nad osutasid teadlikult kaasabi rajatud ebaseadusliku kanepikasvatuse toimimiseks.
2022. aasta oktoobris valmis uus hoone, mille maapinnal asuv osa oli elumaja funktsioonidega ning kahel maa-alusel korrusel asusid 200 ruutmeetrised keldrid. Hoone oli ehitatud viisil, et seal oleks võimalik sihtotstarbepäraselt tegeleda kanepitaimede kasvatamisega. Kanepikasvatuse sujuva toimimise eesmärgil olid igale kanepi kasvatamises osalevale isikule jaotatud personaalsed ülesanded.
Sternfeldti juhtimisel kasvatati kanepitaimi kuni tänavu 8. veebruarini, kui politsei leidis läbiotsimise käigus maa-aluselt korruselt kokku 240 kanepitaime kogumassiga 73,3 kilo.
Tartu maakohus mõistis kõik süüdi grupi poolt narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ja kanepi ebaseaduslikus kasvatamises ning sellele kaasaaitamises.
Bruno Sternfeldtile mõistis kohus karistuseks 6 aastat vangistust, mis tuleb kohe ära kanda. Karistuse kandmise alguseks loetakse 8. veebruar, mil politsei ta kahtlustatavana kinni pidas.
Danel Kumelile mõistis kohus karistuseks 5 aastat vangistust, millest tuleb kohe ära kanda 7 kuud. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 8.-9. veebruarini ja loeti kandmisele kuulunud karistus kantuks. Ülejäänud karistus 4 aastat ja 5 kuud vangistust jäetakse täitmisele pööramata, kui Kumel ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid.
Andres Karonile mõistis kohus karistuseks 3 aastat vangistust, millest tuleb kohe ära kanda 5 kuud ja 20 päeva. Karistusaja hulka arvati Karoni eelvangistuses viibitud aeg 8. veebruarist kuni 28. juulini ja loeti kandmisele kuulunud karistus kantuks. Ülejäänud karistus 2 aastat 6 kuud ja 10 päeva vangistust jäetakse täitmisele pööramata, kui Karon ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Liina Suurele mõistis kohus karistuseks 5 aastat vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Suur ei pane 5-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid.
Andres Kumelile mõistis kohus karistuseks 4 aastat vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui Kumel ei pane 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid.
Kuido Sternfeldtile mõistis kohus karistuseks 3 aasta ja 10 kuulise vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Villi Sternfeldtile mõistis kohus karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Jekaterina Sternfeldtile mõistis kohus karistuseks ühe aasta vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane ühe aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Rene Varikule mõistis kohus karistuseks ühe aasta ja 3 kuud vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane ühe aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Jüri-Henri Pupenale mõistis kohus karistuseks ühe aasta vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Andrey Yatsenkole mõistis kohus karistuseks ühe aasta ja 4 kuud vangistust. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane ühe aasta ja 10 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Menetluskulud jäid süüdistatavate kanda. Kohus konfiskeeris kuriteo toimepanemise vahendid, muuhulgas ka kanepikasvatusega seotud kinnistu.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liis Vainola pidas juhtumit prokuratuuri senises praktikas ainulaadseks. "Kuigi varasemalt on Eestis avastatud suuri kanepikasvatusi, siis Võrumaale rajatud kanepikasvatuse laadset juhtumit, kus on kasvatuse jaoks on ehitatud eraldiseisev ligikaudu 400 ruutmeetrine maa-alune kasvatuskompleks, pole varasemalt meie praktikas ette tulnud," ütles Vainola.
Prokurör nimetas seetõttu on tehase mõõtu kanepikasvatuse avastamist suureks töövõiduks nii Põhja ringkonnaprokuratuuri kui ka politsei jaoks. "Avastamisest tähtsamaks võib pidada kasvatusega seotud illegaalse äriprojekti katkestamist, mis oleks võinud kanepikasvatuse rajajate enda koostatud finantsprognoosi kohaselt aastate lõikes tuua kriminaaltulu koguni miljonites eurodes. Loodetud tulu asemel kuulub kohtuotsusega konfiskeerimisele suures ulatuses erinevat vara, sealhulgas kuriteo toimepanemise vahendina Rõuge vallas asuv kinnistu, kuhu kanepikasvatus rajati," lausus prokurör Vainola.
Töövõitude kõrval pidas ta kurvaks, et kanepikasvatuse rajamist ja käivitamist juhtinud Bruno Sternfeldt vedas endaga kuritegelikule teele lähimad pereliikmed ja sõbrad. "Enamik prokuratuuriga kokkuleppe sõlminud süüdistatavatest olid varasemalt kriminaalkorras karistamata, kuid selles illegaalses äriprojektis osalemise tõttu peavad nad kandma veel mõnda aega kriminaalkaristuse negatiivset märki,“ sõnas Vainola.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Riik tõstab 2025. aastal puudetoetusi">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Tulenevalt saabuvatest maksumuudatustest tõstab riik 2025. aastal vajaduspõhiselt sügava puudega tööealiste inimeste toetuse 100 euroni ja sügava puudega laste toetuse 270 euroni kuus.
Sügava puudega tööealiste inimeste toetus võrreldes praegusega kahekordistub ning sügava puudega laste toetusele lisatakse 30 eurot.
- Valitsus otsustas Nursipalu laiendamise ja maksta rohkem toetust
- Riik ostab 50 miljoni euro eest miinipildujaid
- Karis: soomukite ost parandab oluliselt Eesti julgeolekut
- Võrus teenivaid USA pataljoni sõdurid said missioonimedalid
- Kolmanda kvartali tööturu-uuring: palgarahulolematus on endiselt suur
- Septembris sündis Eestis 845 last
- Eesti ostab Türgilt ligi 220 miljoni euro eest soomukeid
- Nursipalu laskeala vastased tahavad piirkonda rahvusparki
- Häirekeskus hakkab 112 teenusele sõnumi teel tagasisidet küsima
- USA toetas Võru lasteaia renoveerimist poole miljoniga
- Kallas sai libakõne Aafrika Liidu Komisjoni juhina esinenud mehelt
- Riik on teel paberarvetest ja ostukviitungitest loobumisele
- MTA hoiatab ebaseaduslike loosimängude eest sotsiaalmeedias
- Karis Lõuna-Korea ettevõtjatele: Eesti on värav Euroopa turule
- Pühapäevast võib sõita naastrehvidega
- Politsei: pommiähvardusega masskiri jätkuvalt reaalset ohtu ei kujuta
- Kallas: alla 8000 euro teenivad inimesed võidavad tulumaksureformist
- Ametiühingud leppisid tööandjatega kokku miinimumpalga tõusu
- Politsei soovitus: juba praegu võiks talverehvid alla panna
- Riik ootab automaksust esimesel aastal tulu 230 miljonit eurot
- Pevkur õppusel: kohalikud inimesed ja ettevõtjad toetavad ussisõdalasi
- Facebook seadis EKRE saadikutele piirangud
- Riik on jõudnud kokkuleppele 20 maaüksuse omandamiseks Nursipalus
- Kallas soovitab ajakirjandusel keskenduda rohkem Kersti Kaljulaiule
- 75 000 inimest peavad järgmisel aastal esimest korda tasuma maamaksu
- Jämesoolevähi sõeluuringust võtavad osa vaid pooled kutsututest
- Torm murdis Nursipalu harjutusvälja laiendusel puid ligi 250 hektaril
- September kujunes keskmisest märgatavalt soojemaks
- FOTOD: Karis: mõtet on ehitada 21. sajandi tehnoloogilist piiri
- Riik plaanib suhkrumaksuga teenida ligi 25 miljonit eurot
- Uue aasta eelarve toob rohkem tuge abivajavatele lastele ja peredele
- Valitsus kinnitas 2024. aasta riigieelarve
- Üksi elava pensionäri toetust saab tänavu ligi 62 500 inimest
- Bussipilet hakkab maakonnaliinil maksma 1,50 eurot
- Linnapuugid eelistavad elupaigana niitmata rohealasid
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Seadusemuudatus lubab kaitseliitlastele koju rohkem laskemoona">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis lubab Kaitseliidu tegevliikmetel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona, teenistuses tohib edaspidi kasutada isiklikku jahitulirelva ja lihtsustuvad ka tervisekontrolli nõuded.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on viimasel ajal palju tegeldud Kaitseliidu arendamisega ja otsitud võimalusi, kuidas laiapindset riigikaitset tugevdada.
"Muuhulgas tuli kaitseliitlastelt ettepanek, et neil võiks olla paremaks valmisolekuks kodus rohkem laskemoona ning jahimehed võiksid saada kaitseliitlastena kasutada ka oma jahirelva," ütles kaitseministeeriumi teatel Pevkur, kes loodab, et seadusemuudatusi toetab ka riigikogu.