EESTI ELU

Politsei: pommiähvardusega masskiri jätkuvalt reaalset ohtu ei kujuta

Politsei: pommiähvardusega masskiri jätkuvalt reaalset ohtu ei kujuta

Sarnaselt neljapäevale saadeti ka reedel üle Eesti asutustele, sealhulgas koolidele ja lasteaedadele e-posti teel venekeelne pommiähvardus - politseil ei ole endiselt viiteid, et tegemist oleks muu kui masskirjaga.

Politsei kinnitusel on nad andnud kirjasaajatele juhised, et evakuatsioon on vajalik ohu tuvastamisel. "Meie patrullpolitseinikud ja piirkonnapolitseinikud suhtlevad ka otse kõikide asutuste juhtide ja töötajatega, kes säärase kirjad said ning jagavad neile käitumisjuhiseid," märkis politsei sotsiaalmeedias.

Korrakaitsjate kinnitusel nägid nad neljapäeval, et e-kirjade laine võib tõenäoliselt korduda. "Kuigi uus kirjade laine on eelmisele sarnane, ei tohi nende ähvarduste osas valvsust kaotada. Kõige paremini oskab kahtlasi objekte märgata ruumide igapäevane valdaja, kes saab aru, mis on keskkonnas võõrkeha ja mis mitte. Seetõttu soovitame kontrollida võimalusel ruume, kuhu võib olla võõrastel ligipääs ning jälgida, kas kõik on tavapärane," märkis politsei.

Kui keegi näeb oma ruumides sinna tekkinud võõrkeha, kahtlast pakki või kahtlust äratavaid võõraid hoone lähistel või ruumides, siis tuleb viivitamatult helistada numbrile 112. "Kui ohtu ei tuvastatud ja ühtegi kahtlast objekti asutuse territooriumil ei ole, siis palume masspostituste kirjad saata politseile aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Vajadusel võtab politsei teiega ühendust. Saadetud kirjad on asitõendiks uurimisel ning aitavad meil juhtunut analüüsida," märkisid korrakaitsjad. 

Politsei annab teada, kui tuvastatakse uusi asjaolusid, mis muudavad politsei hinnangut ohule.

Kallas: alla 8000 euro teenivad inimesed võidavad tulumaksureformist

Kaja Kallas: FOTO: Aigar Nagel

Peaminister Kaja Kallase sõnul jääb tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja maksuküüru ära kaotamise tulemusena rohkem raha kätte kõigile töötajatele, kes teenivad alla 8000 euro kuus.

Ametiühingud leppisid tööandjatega kokku miinimumpalga tõusu

Ametiühingud leppisid tööandjatega kokku miinimumpalga tõusu

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad leppisid kokku 2024. aasta miinimumpalga, milleks on 820 eurot kuus ehk tõus on 95 eurot.

Tegu on viimaste aastakümnete suurima miinimumpalga tõusuga aasta lõikes.  

Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel on sõlmitud kokkuleppega rahul. "Läbirääkimiste laua taga sündinud tulemus – 820 eurot bruto miinimumpalka kuus – aitab tasandada inflatsioonist tingitud miinimumpalga ostujõu vähenemist ning parandab paljude perede majanduslikku olukorda," on Toomel tulevikku vaadates lootusrikas.  

Kokkuleppe tulemusel tõuseb töötasu alammäär 13 protsenti ja moodustab 42 protsenti Eesti Panga poolt prognoositavast keskmisest palgast 2024. aastal. 

Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas märkis, et tänane kokkulepe arvestab nii kevadel sõlmitud alampalga hea tahte lepet kui ettevõtluse tegelikku olukorda ja väljavaateid.

"Tööandjad on praegu tuleviku suhtes ebakindlamad kui kevadel, sest Eesti majandus on langenud kuus kvartalit järjest, välisnõudlus püsib nõrk ja ettevõtete konkurentsivõime on tugeva surve all. Neid tingimusi arvestades leppisime kokku miinimumpalga tõusu järgmiseks aastaks, mis peaks rahuldama nii töövõtjate kõrgeid ootusi kui tööandjate reaalseid võimalusi."

Tööturu osapoolte pikem eesmärk on jõuda aastaks 2027 töötasu alammäärani, mis on pool keskmisest palgast.

Miinimumpalk on madalaim palk, mida tööandja võib Eestis täisajaga töötavale inimesele maksta. Eestis lepivad miinimumpalga suuruse kokku sotsiaalpartnerid – töötajaid esindab Eesti Ametiühingute Keskliit ja tööandjaid Eesti Tööandjate Keskliit. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD