Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul ei plaani riik erakorraliselt maksustada pankade kasumeid ega kaotada ära pankadele kehtivat tulumaksuerisust.

Esmaspäeval arutas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung pankade poolt möödunud aastal teenitud erakorraliselt suuri kasumeid. 2022. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad keskpanga andmetel 566 miljonit eurot kasumit, mida on ligi 20 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelduste kohaselt peaksid kasumid 2023. aastal ületama miljardi euro piiri. 

Eestis maksavad pangad praegu ainsa sektorina 14-protsendilist tulumaksu. Euribori kasv on üle Euroopa pankade kasumid viinud rekordtasemetele, millele mitmed Euroopa riigid on reageerinud liigkasumi maksustamisega. Viimati tuli ettepanekuga välja Leedu.

Ka Eesti poliitikud on algatanud pankade kasumite maksustamise teemalise debati. Suurema maksustamise pooldajate peamine argument on asjaolu, et kommertspangad pole tõstnud hoiuseintresse proportsionaalselt pankade endi intressituludega ja peaks seetõttu justkui ebaõiglaselt saadud kasumit hoiustajatega jagama läbi maksustamise.

Liivamägi rõhutas istungil, et toimiva maksusüsteemi muutmine võib olla ohtlik ja pole antud juhul põhjendatud. "Majandus ongi tsükliline ja ettevõtjad, kes valivad, kus riigis oma ettevõte asutada, võtavad investeerimisotsuste langetamisel arvesse ka kohalikku maksusüsteemi ja soovivad ettevaates teada, missugused kohustused neile rakenduvad, maksusüsteemi ettearvatavus on investeerimisotsuste langetamisel väga oluline kriteerium. Kui mingis sektoris hakkab hästi minema ja me tahame kohe selles sektoris hakata rohkem maksustama, siis teeb see ettevõtjad ärevaks. Euroopas on väga lihtne oma äri ühest riigist teise viia," märkis Liivamägi.

Ka praegu on pangandussektorile kehtiv madalam tulumaksumäär tema sõnul kehtestatud põhimõttel, et me oleks lähiriikidega maksureeglite kontekstis konkurentsivõimelised. "Oli juba näha, et pangad hakkavad oma tegevust ümber kujundama selliselt, et kasum teenitakse Lätis või Leedus, kus tol hetkel kehtis pankadele 15-protsendine maksumäär. Seepärast kehtestaski ka Eesti madalama maksumäära," selgitas Liivamägi.

Asekantsleri sõnul nätab pankade poolt makstava tulumaksu laekumine riigieelarvesse, et 2018. aastast kehtiv maksusüsteem on end õigustanud. "Kui 2020. koroona-aasta kõrvale jätta, siis on laekumistes olnud pidev tõus ja meil ei ole olnud praegu arutelusid, et seda maksureeglit tuleks kuidagi muuta," kinnitas Liivamägi.

Jaanuaris kaotas enim mobiiltelefoninumbreid Telia, mille võrgust lahkus kuu jooksul 417 numbrit.

Vastupidiselt pikaajalisele trendile sai enim numbreid juurde aga Tele2, kokku 348. Elisale tuli juurde 121 numbrit, selgub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) statistikast.

Jaanuaris liikus kokku 4792 mobiilnumbrit ning 75 tavatelefoninumbrit, samas tühistati 5088 mobiiltelefoninumbri teisaldamise avaldust ning 19 tavatelefoninumbri teisaldamise avaldust.

Möödunud aastal kaotas enim mobiilinumbreid Tele2, mille mobiilivõrgust lahkus 5707 numbrit. Enim numbreid sai juurde Elisa, mille võrku liikus 6217 mobiilinumbrit, ning Telia võrgust lahkus lõppenud aastal 524 numbrit.

Liikunud numbrite arv kajastab reaalsete tava- ja mobiiltelefoninumbrite üleminekut ühe sideettevõtte juurest teise juurde. Liikunud numbrite arvul puudub otsene seos sideettevõttega liitunud või sealt lahkunud klientide üldarvuga, sest ühel kliendil võib olla mitu numbrit, kuid samas üks liitumisleping.

Samuti ei kajasta numbriliikuvuse statistika kõnekaartide kasutusest ega uute liitumislepingute sõlmimisest ning vanade lõpetamisest tulenevaid muudatusi sideettevõtete klientide üldarvus.