Kuhu teha tervisekeskus?

Euroopa Liidu järgmisel programmperioodil, mille raha on võimalik kasutada kuni 2023. aastani, on võimalik saada Võrumaale tervisekeskuste rajamiseks ligi kaks miljonit eurot. Vaidlused, kuhu ja mida selle raha eest ehitada, seisavad alles ees. Esmaspäeval oli Võru linnavalitsusse asja arutama kutsutud nii perearstid, omavalitsuste kui ka haigla esindajad. Kohtumisel selgus, et huvisid on palju ja ühist keelt on väga raske leida.

Kõigepealt on küsimus juba selles, kuhu tervisekeskus rajada. Perearstid on seisukohal, et nende endi laenudega tänaseks välja ehitatud keskused on väga heas korras ja uude kohta kolida pole vaja. Sama arvab polikliiniku haldaja, kes kardab, et uue rajatava keskusega jääb polikliinikumaja üldse tühjaks. Eelmine linnavõim nägi keskuse ühe võimaliku asukohana Maxima ja Kagukeskuse vahelist ala, kuhu ettevõtja Meelis Munski on lubanud rajada veekeskuse. Praegune linnavõim on leidnud tervisekeskusele sootuks uue asukoha: praeguse täiskasvanute gümnaasiumi krundi, kust võetakse hooned maha ja ehitatakse uus hoone asemele. Haigla näeb aga keskuse uue asukohana Maksimarketi kõrval asuvat krunti, kuhu taotletakse planeeringu kehtestamist.

Hetkel puudub tervisekeskuste osas veel täpne info, mida, kuhu ja kui suure raha eest üldse on võimalik planeerida. Haigla lähtub eeldusest, et terviseasutused võiks olla haiglaga seotud, omavalitsused oleks valmis keskusi ise välja ehitama ja perearstid ise, kelle tarbeks neid keskusi rajatakse, näeks hea meelega hoopis olemasolevate asukohtade täiustamist. Selles mõttes on lihtsamas olukorras väiksemad omavalitsused nagu Antsla vald, kus on kolme perearstipunkti lihtsam kokku viia, kui Võru linnas kaheksat-üheksat perearsti koondada.

Kuivõrd keskuste ehitamine puudutab põhiliselt perearste, peaks jäme ots olema asja arutamisel ja otsustamisel perearstidel endil. Keskuste ehitamine ei tohiks kulgeda üle arstide peade. Ideaalis võiks arstid moodustada ise oma ühingu, mis võtab vajadusel kampa nii haigla kui ka omavalitsused.