Pikakannu kooli arendamist takistavad usaldamatus ja solvumised

HARIDUSPROBLEEM • Pikakannu kooli asemele avastusõppe kallakuga erakooli rajamise plaani takistavad kooli rajajate ja valla juhtkonna vaheline usaldamatuse ja solvumiste õhkkond, selgus reede õhtul koolimajas toimunud mõttetalgutel.

Lasva valla juurtega rahvaluuleteadlase Mikk Sarve ja tema abikaasa, ajakirjaniku Kristel Vilbaste korraldatud ning enam kui kolm tundi väldanud arutelul osales paar-
kümmend inimest nii Lasva vallast kui ka väljastpoolt. Kohal olid nii vallavanem Juris Juhansoo, vallavolikogu esimees Ain Lõiv kui ka Pikakannu kooli direktriss Liina Vagula ja kooli arendamisega tegeleva mittetulundusühingu esindajad Ave Tamra ja Peeter Viiard.

Tegemist oli esimese kokkusaamisega, kus nii valla juhid kui ka kooli eestvedajad said teatud põletavaid probleeme omavahel arutada. Kohal olid pea kõik volikogu liikmed, puudus ainult üks kõige häälekamaid erakooli vastu seisjaid Heino Ojaperv, samuti ei olnud kohal volikogu aseesimeest Arno Silda.

Mikk Sarve juhendamise järgi jagunesid kohaletulnud inimesed vabatahtlikult gruppidesse, millest igaüks vaagis teatud teemat. Nii näiteks tõstatusid teemad Lasva valla edasisest arengust, Pikakannu kooli arengust, waldorfkooli rajamisest Pikakannule, valla vara kasutamisest ja laiemalt maaelu arengust.

Arutelu teemade kõrval kerkisid esile küsimused usaldamatusest ja solvumistest. Näiteks selgus, et mitmed vallavalitsuse töötajad on solvunud kooli loomisega seotud inimeste peale, täpne solvumise põhjus jäi aga selgusetuks. Tõenäoliselt on solvutud teatud vihahoos sündinud väljaütlemiste peale. Pikakannu kooli teema on Lasva vallas kirgi kütnud juba aastaid, vald on kooli lapsevanematega korra kohut käinud ning kooli on püütud aastaid sulgeda. Nüüd, kui kooli sulgemine sai reaalselt võimalikuks, on konflikti allikaks kooli lapsevanemate kava rajada kooli asemele erakool, kasutades selleks vallalt tasuta kasutamiseks saadud koolimaja.

Vallavolikogu liikmed Ain Lõiv, Ülo Täht ja Margus Küppas märkisid korduvalt ära usaldamatust, ehk seda, et koolimaja antaks küll erakoolile tasuta kasutada, aga ei usaldata neid inimesi, kes erakooli rajamisega on seotud. Konkreetselt puudutab see kooli eestvedajaid Ave Tamrat ja Peeter Viiardit. Usaldamatus tuleb omakorda eelpool kirjeldatud solvumistest.

Arutelu käigus said selgemaks nii mõnedki olulised teemad, näiteks waldorfkooli asi. Waldorfkooli rajamist puudutavas teemagrupis selgus muu hulgas, et waldorfkool ei tähenda tingimata, et seal õpivad puuetega inimesed. Tegemist on pigem õppemetoodikaga, mis arvestab tavakoolist rohkem lapse vajadusi ja võimaldab õppeprotsessis osaleda ka teatud füüsilise või vaimse puudega lastel. Waldorfkool oleks Võrumaal perspektiivikas, sest Võrus on tekkinud initsiatiivgrupp, kes otsib parasjagu kooli avamiseks sobivat koolimaja. Pikakannu sobib waldorfkooliks, kuna kool pole suur ja seal on juba kogemusi teatud puudega õpilastega.

Arutelu käigus selgus, et Pikakannule ei ole vaja teha tingimata waldorfkooli, vaid piisab lihtsalt lapsesõbralikuma metoodika rakendamisest, näiteks avastusõppest, millega on Pikakannul juba tegeldud ja mille tarbeks on õpetajad läbinud vastava koolituse.

Põlva vallas asuv Rosma kool on hea näide, kuidas üks väike eraalgatuslik ja lapsesõbralik kool võib kujuneda magnetiks paljudele peredele, kes on tänu koolile lausa kohapeale elama kolinud. Seni pole leidnud tõestamist asjaolu, et väiksest koolist saadav haridus oleks kehvem kui suurest koolist saadu. Heaks näiteks on Võrumaa enda inimesed, kes võrsunud valdavalt väikestest koolidest, ent jõudnud maailmas väga kaugele.

Arutelul selgus, et väiksel koolil on suure ees rida eeliseid, näiteks paremad annete arendamise võimalused ja tihedam kontakt õpetajaga. Väiksem kool on paindlik eri uuenduste ja muudatuste suhtes, seal on võimalik rakendada näiteks oma kooliaia arendamist ja sealsetest saadustest toidu tegemist, mis on keemiatööstuse pealetungi tõttu kujunenud trendiks üle kogu maailma, eriti aga USAs, kus kooliaedade projektiga tegeleb presidendiproua Michelle Obama isiklikult.

Arutelu kokkuvõtvas osas said osavõtjad kõik välja öelda, mis nad kooli asjast arvavad. Selgus, et enamik osalejatest, sealhulgas valla juhid, pooldavad erakooli loomist. Tingimuseks on aga asjaolu, et see oleks tõepoolest päris uus kool, mitte vana kooli jätkamine. Peaasi, et maja tühjaks ei jääks, soovisid paljud arutelust osavõtjad.