Riigikogulane vastab kütusevedajate kiusamise kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Juuni lõpus pandi Venemaalt kütuse toojatele päitsed pähe - paagi pealt nõutakse nüüd aktsiisi ja maks määratakse silma järgi. Maksu- ja tolliameti säärane samm tekitas pahameelt nii müügiks kui oma tarbeks kütusetoojates, sest piiril ei tehta paakidel vahet ja kõige tipuks tahetakse teada inimese elukohta. Asjasse on sekkunud ka õiguskantsler Indrek Teder, kes võttis vaagida, kas nimetatud piirang on seadusega kooskõlas.

Järgnevalt saame teada, kuidas vaatavad kütusetoojate kiusamisele meie riigikogulased  ja milliseid lahendusi nad probleemile välja pakuvad. Vastused, nagu ikka, saabumise järjekorras.

Küsisime: 1. Seni Venemaalt tulles praegusel kontrolljoonel paagis oleva kütuse eest aktsiisi ei nõutud, alates 27. juunist hakkas aga maksu- ja tolliamet paagis oleva kütuse pealt aktsiisimaksu nõudma. See samm üllatas paljusid Kagu-Eesti elanikke, kuna seadust ei ole muudetud. Aktsiisisumma määratakse nii-öelda silma järgi. Kas teie arvates on paagis oleva kütuse pealt selline aktsiisi küsimine õigustatud ja miks?

2. Kütuse toomine on sotsiaalne probleem, sellega tegelevad Kagu-Eesti töötud, kel sissetulek väike või puudub sootuks. Kuidas leida neile muu rakendus?

Valdo Randpere (Reformierakond):

Probleemi üks tahk on see, et kuna Läti tõkestas oma piiril sellise tegevuse juba varem, kolisid Läti kütusevedajad Eesti poole peale üle. Tegemist on üsna suures ulatuses organiseeritud kuritegevuse ja mitte sotsiaalse probleemi lahendamisega. Siiski oleks ma isiklikult valinud sama meetodi, mille lätlased kuuldavasti on sisse viinud - lubanud korra nädalas oma tarbeks kütust sisse tuua aktsiisita. Praegune konstruktsioon sihtkoha järgi arvutamisega jätab liiga palju ruumi kreatiivseks lähenemiseks mõlemale poolele.

Ester Tuiksoo (Keskerakond):

1. Selline „silma järgi” aktsiisimaksu nõudmine meenutab vana aja obroki nõudmist. Selline tegevus ei sobi Euroopa Liidu piirile ja demokraatlikule riigile. Olukord on jälle muudetud absurdseks.

2. Ebaloomulikult suur kütuse vedu Venemaalt näitab, et Eesti riik on teinud valesid otsuseid maksude osas - liiga kõrged maksud ja laiemas mõttes olematu regionaalpoliitika. Maainimene on jäetud oma muredega üksi ja tal on valida, kas jätkab elamist oma kodus või läheb koos perega linna või teise riiki tööle. Meie riik on Euroopa silmis edu kasvatanud viimastel aastatel ikka oma rahva arvelt, riigi võlg on minimaalne, eraisikute laenud aga ühed Euroopa kõrgemad. Inimene peab ju mõtlema oma igapäeva kulutustele ja finantskohustustele. Kütus maksab sama hinda nii Harju- kui ka Võrumaal, ainult Võrumaal on selle ostmiseks vähem vahendeid. Üks on kindel - muidugi on seadused täitmiseks ja Eesti valija on andnud otsustusõiguse praegusele valitsusele, järelikult on antud volitused ka selliseks aktsiisi- ja regionaalpoliitikaks.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Piirikaubandus on normaalne kaubandus ja selline kauplemine toimub üle maailma. Kindlasti tuleb järgida koguseid, mida üks või teine riik on lubanud maksuvabalt sisse tuua. Olen seisukohal, et kui inimene ei too kaupa üle piiri sisse sellises koguses, mis ületab lubatu, siis ei peaks inimesi piiril kiusama. Raske on mõista, miks inimene peab piiril aru andma, kui kaugel on tema kodu ja kuhu ta kavatseb sõita? Õiguskantsler on alustanud menetlust, et saada selgust seoses inimeste ülekuulamisega ja võimalike kütusevedamise eeskirjade rikkumistega.

Samas olen veendunud, et kütust edasimüümise eesmärgil riiki tuua ei tohi ja edasimüük peaks olema karistatav. Kütusevedamine on tagajärg sellele, et meie riik on oma aktsiisipoliitikaga kütuse hinna nii kõrgele ajanud ja samas ei ole inimestel tööd. Omale lubatud koguses kauba toomine ei peaks olema karistatav ja see annab nii mõnelegi perekonnale võimaluse odavamalt hakkama saada. Piirikaubandus on ka paljude piiri ääres elavate inimeste võimalus selles piirkonnas edasi elada ja hakkama saada, elukohta vahetamata.
 
Meelis Mälberg (Reformierakond):

Peame täiesti normaalseks, et piiril kontrollitakse aktsiisikaupade riiki toimetamist ja mõistame hukka need, kes üritavad riiki smuugeldada lubatust rohkem aktsiisivaba alkoholi- ja tubakatooteid, et need siin maha müüa. Miks siis kütusesmuugeldajatega teisiti peaks käituma? Olen täiesti kindel, et asi rahuneb ja mitte kedagi, kes korra või paar kuus teisel pool piiri käib ning muu hulgas täidetud kütusepaagiga tagasi tuleb, rajalt maha ei võeta. Küll need kütusetoojad, kes teevad seda müügi eesmärgil, on tolliametnikele teada ja neil hoitakse silma peal. Olen kuulnud juba praegu arvamusi, et lõpuks ometi võeti midagi ette ja ka piiriületus olevat läinud kiiremaks.

Mina ei õigusta kuidagi salakütusega äritsejaid, sest seadused on kõigile täitmiseks. Isegi kui keegi arvab, et sotsiaalsest küljest võiks sellist piirikaubandust õigustada, siis mõelgem, et nii saeme ju ise oksa, millel istume. Meie väiksel turul tuleb eriti jälgida võrdsete võimaluste loomist kõigile ausatele kauplejatele. Väike külatankla ei saa iial ausalt tegutsedes ellu jääda, kui kõrval müüakse ebaseaduslikku kütust. Nii jääbki kohapeal töökoht loomata ja riigil maksuraha saamata. Aga see juba on sotsiaalne probleem.

Kütusevedu, sellega kaasnevad piiriületused ja hilisem salakütusega äritsemine nõuab tegelikult ju teatud määral ettevõtlikkust. Hea tahtmise juures, ennast koolitades ning riigi poolt pakutavaid ettevõtluse alustamise meetmeid kasutades võiks mõnigi tänane „ärimees” oma ärivaistu muus ja ühiskonnale palju kasulikumas valdkonnas proovile panna ja seeläbi ka teistele tööd pakkuda.

Urmas Klaas (Reformierakond):

1. Ma ei näe suurt probleemi selles, kui piiri ääres elav inimene Venemaal käies, omaste hauda või sugulasi külastades, endale kütust toob. Kütus on Venemaal poole jagu odavam kui meil ning ka teed-tänavad on seal viletsamas seisus kui meil. Tark inimene saab aru, et see kütus on vaid näiliselt odav. Kui aga seda kütust Eestis müüma hakatakse, siis tuleb maksta aktsiisimaks Eesti riigile ja see on õigustatud nõudmine.

2. Ma mõistan piirikaubandust, kuid ei arva, et see võiks olla elukutse. Kütusevedajate piirijärjekorrad on suureks probleemiks teistele ettevõtjatele. Näiteks kaotavad Kagu-Eesti turismi ja tervise valdkonna ettevõtjad piirijärjekordade tõttu palju raha, riik maksuraha.
Pihkvas hinnatakse väga Eesti toiduaineid. Kui kütusevedajad kokku lepiksid ja hakkaks Pihkvasse hoopis Eestis põllumajandussaadusi (kartul, kapsas, kurk jms) vedama ja vahendama, võidaksid sellest kõik. Kütuse vedamisest elukutse tegemine on nii või teisiti lihtsustatud tee valimine.

Ülo Tulik (IRL):

Minu poole on pöördunud mitmed pahased inimesed, kes kindlasti ei ole tegelenud kütuse müügiga, vaid käivad kuus paar korda üle piiri, kas siis sugulaste haual või lihtsalt Pihkvas, ja tagasiteel on sattunud olukorda, kus poole paagi bensiini eest on tulnud maksta aktsiisimaks, kuna nad elavad piirile lähedal. On neid inimesi, kellega on käitutud korrektselt ja selgitatud asja olemust, aga on ka vastupidiseid näiteid. Ametnikud ei ole alati osanud vormistatud paberite sisu selgitada.

Loodan, et õiguskantsler annab lähiajal asja sisu kohta põhjaliku selgituse, aga minu arusaama järgi on selline käitumine vale. Tundub, et müügi eesmärgil kütusemüüjad tõmbusid peale kontrolli algust kohe piirilt tagasi ja kannatajateks osutusid paljud nendest, kes tõid kütust puhtalt omatarbeks. Sissekirjutus pole meil teadaolevalt kohustuslik ja kuidas tolliametnikud nendega käitusid, ei ole mulle hetkel teada. Aga kas see ei vii lõpuks selleni, et piiriäärsed elanikud hakkavad ennast kaugematesse omavalitsustesse sisse kirjutama ja kannatajaks ei jää keegi muu kui meie kohalikud omavalitsused?

Selles asjas on mitmeid vastamata küsimusi ja ma ootan õiguskantsleri hinnangut asja kohta. Ei taha uskuda, et kõik bensiinimüüjad töötud olid ja nüüd seoses piiril kontrolli kehtestamisega meil töötuse tase oluliselt tõuseb. Pigem oli tegu ikkagi palgale lisa teenimisega nende poolt, kellel töö võimaldas piiril käimist. Töötus on meil suur probleem, aga bensiini toomisega meie seda küll ei lahenda.

Kalvi Kõva (SDE): Täna on väga tõsiselt üles tõstetud kahtlus, et maksu-ja tolliameti tegevus Venemaalt oma tarbeks kütust toonud inimeste maksustamisel ei pruugi olla kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ega hea haldustavaga. Taolise tegevuse seaduslikkus on seatud kahtluse alla väga autoriteetsel tasemel ehk õiguskantsler Indrek Tederi poolt.

Leian, et MTA peab lõpetama paagis olevalt kütuselt aktsiisimaksu küsimise ja ootama ära Tederi algatatud menetluse tulemused. Enne uusi võimalikke samme tuleb antud õiguslikku vaidlusse selgus tuua.

Toetan igati ka õiguskantsleri arvamust, et MTA kohtleb piiriületajaid üleliia jõuliselt, ähvardades ja hirmutades neid ka meedia vahendusel. Sama reha peale on astunud ka mõned valitsusliidu poliitikud. Piirilähedaste alade inimesed on ajast aega ja igal pool hinnavahesid ära kasutanud. Seda on aastaid tehtud ka Kagu-Eestis ja enamasti seaduse piires. Riik ei tohiks üleöö kehtestada uusi reegleid, mis võivad osutuda ka seadusevastasteks. Seda enam, et riik ei paku Kagu-Eestile tööhõiveprogramme ega ka soodustusi ettevõtlusele.

Rein Randver (SDE): ei vastanud
Heimar Lenk (Keskerakond): ei vastanud
Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): ei vastanud
Priit Sibul (IRL): ei vastanud