Maal on võimalik edukalt hakkama saada

Nädalavahetusel toimunud Jäneda talupäevadel Võrumaa talunikele tulnud alternatiivtalude esimene ja tootmistalude kolmas koht näitavad, et maal on võimalik hakkama saada ning seda isegi kaugel Võrumaa nurgas.

Eelnimetatud talud asuvad isegi Võrumaa mõistes perifeerias: parim alternatiivtalu Taarapõllu talu asub piiri ääres Varstu vallas Kangsti külas ja üks parimaid tootmistalusid piiri ääres Mõniste vallas Saru külas. Linnast vaadates asuvad mõlemad talud täielikus pärapõrgus, ent sellele vaatamata on nad väga tublilt toime tulnud.

Edgar Koltsi juhitud Taarapõllu talu on sedavõrd edukas, et talu toodete järele on nõudlus nii Euroopas kui ka Venemaal. Talu on turustanud oma tooteid Inglismaal ja kavandab oma kaupluse avamist Taani pealinnas Kopenhaagenis. Selle peale võib küsida, milline teine ettevõte Eestis on oma kaubaga nii kaugele jõudnud? Taarapõllu marjakrõpsud on täiesti unikaalsed, mistõttu on Taarapõllu talu tervislikud mahetooted kujunemas samasuguseks kaubamärgiks, nagu on Šveitsi juust või Belgia šokolaad või nagu enne ilmasõda oli Euroopas oma maitseomadustelt kuulus Eesti taluvõi.

Praegusel ajal, kui üle kogu maailma on tarbijad hakanud mõtlema rohkem tervisele ning eelistama mahetoodangut, on Eesti tootjatel teiste ees selge eelis, sest Eesti põllud ja metsad on laias laastus mahedad. Siia pole maailma mõistes suurpõllumajandus õnneks jõudnud. Kvaliteetne mahetoode on unikaalne, seda on raske suurtootmises massiliselt toota ja seetõttu on mahetoote eest võimalik küsida paremat hinda. Sarnaselt on üles ehitatud Šveitsi majandus, mis on orienteeritud väikses koguses toodetud väga headele asjadele, mille eest ollakse maailmaturul nõus väga head hinda maksma. Samasugused on Taarapõllu talu mahlad ja marjakrõpsud: nad on küll kallid, ent väga heade maitseomadustega. Eestiski on vaid mõni üksik tootja, kes valmistab naturaalseid mahlu ja moose, samas kui enamik poes müüdavaid „mahlu” on tehtud Hiinast pärit ja säilitusaineid sisaldavast kontsentraadist.