Valitsus peab andma kortermajade soojustamiseks raha juurde

Riigi laenufirma KredEx kortermajade renoveerimiseks mõeldud toetusraha lõppeb lähima paari nädala jooksul otsa, mistõttu peaks valitsus andma majade soojustamiseks raha juurde. Kortermajade soojustamine on eriti oluline Lõuna-Eestis, sest siin on saanud kodude kütmisest elu ja surma küsimus. Ei ole ju normaalne, et inimesed maksavad talvel küttearvete tasumiseks ära kogu oma palga, nii et toidu ja rõivaste ostmiseks enam raha alles ei jäägi. Teisest küljest on majade soojustamine nii kallis, et enamik korteriühistuid ei suuda seda omal kulul ära teha.

Euroopa Liidu energiapoliitika on välja kujundatud lõunapoolsemate osariikide järgi, kus probleemiks on pigem kliima soojenemine ja kus hooneid kütta ega soojustada pole vaja. Seetõttu on Euroopa Liidus kehtestatud kõrged kütuseaktsiisi ja kütuste käibemaksu määrad, et piirata kütuste, eriti aga autokütuste kasutamist. Kõrgeid makse tasuda pole probleemiks Soomes ja Rootsis, mis on küll põhja pool, ent kus elatustase kõrge. Eesti on Euroopa Liidu üks põhjapoolsemaid ja vaesemaid osariike, mille elanikele käib kõrgete energiamaksude tasumine üle jõu. Alates tulevast aastast kujuneb eestlaste jaoks probleemiks kallis elekter, sest Euroopa Liidu reeglistik ei võimalda enam senistel alustel elanikele soodushinnaga elektrit müüa.

Ainus väljapääs energiamajanduse tupikust on Eesti jaoks katlamajade ümbertegemine kohalikule küttele, kas siis halupuudele, puiduhakkele või graanulitele, ja teiselt poolt elamute soojustamine. Niigi kärbitud sissetulekuga elanikel pole aga sellisteks investeeringuteks raha. Valitsus eraldas küll varasemast perioodist üle jäänud CO₂ kvootide müügist saadud raha ühiskondlike hoonete nagu kooli- ja kultuurimajade soojustamiseks, ent inimesed koolimajadesse päris elama asuda ei saa. Kui valitsus soovib välistada tulevikus külma käes kannatavaid ja haigeid inimesi, tuleb leida lisaks raha või anda laenugarantiisid elumajade soojustamiseks.