Mustikaaja lõppedes jõhvikaaega

Rahvas arvab, et kogujad teenivad miljoneid, tegelikult aga tuleb otsida, kuhu edasi anda saab, et metsasaak ära ei rikneks.   Foto: MAARJA KAIVKOKKUOST • Palju on räägitud, et sel aastal on suurepärane marja- ja seeneaasta. Tänavune suvi on olnud küllaltki niiske ja päikseline, mistõttu leidub metsades rohkelt marju-seeni. Kuuldavasti on rabas palju murakaid. Samuti usutakse, et tuleb hea jõhvikasügis. Viimaseid leidub rohkem siiski Põhja-Eestis.  


Jaama tänava kokkuostukohas sõnati, et marju paistab olevat ja hinnad on võrreldes eelmise aastaga odavamad. Kõik kogutud marjad ja seened jõuavad lõpuks suurtesse Rootsi firmadesse.
Ka Puusepa kokkuostupunktis lausuti, et eelmine aasta oli võrreldes selle aastaga parem. Põhjus seisnevat selles, et tänavu ei tule inimesed eriti ostma, sest saavad ise metsast piisavalt nii seeni kui ka marju kätte. Kuna marju on palju, ostetakse kokku vähe. Inimesed kurdavad viletsate hindade pärast, sest ei ole kuhugi minna.


Toojaid on samapalju, kui neid oli eelmisel aastal. Põhilised neist on pensionärid, kes endale pensionilisa teenivad. Ka töötud müüvad, et ikka kuskilt raha saada. Leidub ka lapsi, kes endale kommi- ja jäätiseraha teenivad.Keskoja talus Puusepal tegeletakse marjade ja seente kokkuostmisega juba neli-viis aastat.   Foto: MAARJA KAIV


Turul on kõige suurem nõudlus kukeseente ja mustikate järele. Paraku hakkab mustikahooaeg kohe-kohe lõppema. Mustikad muutuvad väga pehmeks, sest on palju niiskust, vihma ja kuuma. Hea uudis on aga see, et on tulemas jõhvikaaeg.


Puusepal ostetakse kokku ka murakaid. Viimast turustavad inimesed ise. Müüakse küll kohalikele kohvikutele, aga kogused on imeväikesed.


Ent miks mitte rajada Eestisse üks suur kontsern, mis tegeleks seente ja marjadega? Miks peaksime korjama ja oma saagi väikese raha eest maha müüma, et siis keegi kuskil mujal riigis saaks seda kokku osta ning palju kallimalt lõpptoodangu meile ringiga tagasi müüa? Kas ei oleks mõistlik ise üks selline äri rajada, mis aitaks omainimeste tööd väärtustada ja neile leiba pidevalt lauale tooks, mitte ainult kord aastas? See on paras mõttekoht.


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD