Setu latsipäev täis laulu ja tantsu

LASTEPÄEV • Möödunud nädalavahetusel oli setudel pidu. Mängulise kuningriigi täiskasvanute trall toimus laupäeval, päev varem õppisid oma kodukandi kultuuri tundma lapsed ja noored.

Kogu reedese päeva jooksul kogusid ligikaudu 40 väikest setut mänguhoos teadmisi karjaselaulude, vööde punumise, rahvarõivaste kandmise ja lindude järgi ilmaennustamise kohta. Tegevust jätkus nii lastele kui ka teismelistele.

Laulu „Põdral maja metsa sees” setu keelde tõlkimine läks imelihtsalt ja rahvatantsudki olid kohaletulnutel paljuski juba varasemast selged. Ent saadi ka uusi teadmisi. Näiteks räägiti neiudele, et kui tänapäeval seostatakse kaht punupatsi lapselikkuse ja nooruslikkusega, siis vanasti oli see abielunaiste soengustiil.

Valiti ka noorsootska ehk kuninga asemik, kelleks sai seekord Matis Leima. Mõlemad sootska ametid on nüüd aastaks luhamaalaste käes – ka päev hiljem täiskasvanute sootskaks valitud Aarne Leima on Luhamaa mees.

Noorsootskaks saanud 20aastane Leima võtab setu kultuuri arendamist tõsiselt. Koos Evelin Ämarikuga lastepäeva eestvedajaks olnud noormees mängib Kiiora ansamblis mitut pilli ja plaanib sügisest Tartus setu keele tunde andma hakata. Leima ütles, et kuigi kuningriik on eelkõige mänguline üritus, sooviks ta oma eeskuju ja ettevõtmistega noorsootska kui noorte setu kultuuriga siduja ametit tõsiseltvõetavamaks teha.

Päev lõppes üleriigilise noorte rahvatantsijate laagri lõppkontserdiga Värska staadionil. Ligikaudu 180 tantsijaga esimesest armastusest jutustavat etendust kogunes vaatama mitusada inimest. Nii kontsert kui ka lastepäev olid osalejatele tasuta.

Kui täiskasvanute kuningriiki peeti juba 19. korda, siis lastepäeva pole igal aastal korraldatud. Samal päeval niinimetatud setu suveülikoolis räägitu aga näitlikustas ürituse käigushoidmise pingutuse väärtust. Nimelt rääkis kihnulaste esindaja, et omavahel kõnelevad Kihnu inimesed ainult kihnu keeles. Kes aga lapsena keelt selgeks ei saa, see jääb igavesti oma kodukandi murrakut puiselt rääkima.