Kartul on eestlase teine leib

TURG • Võru taluturg on praegu vägagi rikkalik, ent läinud laupäeval oli seal ostjaid tõeliselt vähe. Hinnad on võrreldes marketites ja teistes suurpoodides müüdavaga kõrged. Näiteks kilo värsket Eesti kapsast maksab Säästumarketis 19 eurosenti, turul aga 70 eurosenti. Samamoodi on igasuguste teiste aedviljadega. Järeldused saab igaüks ise teha.

Kartul on hinnalt sellel aastal suhteliselt odav, arvatavalt jääb see 40 eurosendi piiresse. Rohkem kui praegu hakatakse kartulit talveks ostma järgmisel kuul. Aga praegugi ostetakse isegi kotiga, sest kartulit süüakse suhteliselt palju.

Rääkisime Rõuge kandi kartulikasvatajaga ja mitmete teistega juttu ning kuulsime, et üks popsortidest on „Red Baron”. Nii see jutt läkski „punasele parunile” ja muidugi natuke ka muudele sortidele.

„Punaparun” ehk „Red Baron” on Hollandi kartulisort, mis tuli 2010. aastal kartulite degusteerimisel Reolas, kus korraldati kartulipäev, võitjaks. Asi on seda huvitavam, et tegu on Eestis peaaegu tundmatu kartulisordiga. Kuigi jah – „Red Baron” oli liikvel ja ka näitustel juba neli-viis aastat tagasi. Tegu on väga hea kartuliga. Uus kartulisort sobib alles siis tavakasutusse, kui see on Eesti oludes põhjalikud katsed läbinud, ütles Tartumaa põllumees Ants Einola, kes ka „Red Baroni” nii-öelda lavale tõi.

Keedukartul on see tavaline

Kõigepealt olgu öeldud, et kartul on tervislik toiduaine, temas esineb inimorganismile hästiomastatavaid valke, kasulikke süsivesikuid, soolestikku puhastavaid kiudaineid, 30 erinevat mineraali ning B- ja C-grupi vitamiine. Ja neile, kel kehakaalu pärast hirm, olgu öeldud, et kartul ei tee paksuks. 300 g kartulit päevas annab vaid 216 kcal, meie päevane vajadus on aga 2000–2500 kcal.

Millist kartulit keeta? Eks ikka neid, mis väga ei lagune, kuigi seda saab ka ise reguleerida.
Sügisel tuleks kartulit keeta koorega ja panna kohe kuuma vette. Külmas vees hävineb algul palju C-vitamiini ja kartul olenevalt sordist laguneb ka rohkem. Muide, kuival suvel kasvanud kartul laguneb rohkem kui vihmasel suvel kasvanud. Lagunevat kartulit („Läti varajane kollane”, „Adretta”, „Ando”) tuleb keeta vaiksel, mittelagunevat („Reet”, „Printsess”, „Laura”) suurel tulel. Loeb ka vihmane või kuiv kasvuaasta. Keedukartuliks sobivad: „Ando”, „Ants”, „Anti”, „Maret”, „Reet”, „Piret”, „Gala”, „Birgit”, „Solist”, „Salome”, „Adretta”, „Romera”, „Flavia”, „Satina”, „Printsess”, „Secura”, „Madeleine”, „Manitou”, „Fontane”, „Red Baron”, „Arielle”, „Läti varajane kollane”. Kui soovitakse muredaid kartuleid, aga poti juures passida ei viitsita, tuleb hankida aurutusrest.

Ahjukartulid on eriti toitvad

Ahjukartulid kaotavad küpsetamisel oma väärtusest väga vähe. Eriti käib see koorega küpsetatud kartulite kohta. Paksema koorega sorte ja kevadisi kartuleid tuleb muidugi koorida. Kindlasti tuleb pärast pesemist kartulit tahendada ja alles siis ahju panemiseks sättida. Küpsetatakse 230–250 kraadi juures ligikaudu 30 minutit. Ahjukartuliks sobivad: „Ando”, „Anti”, „Quarta”, „Agria”, „Laura”, „Maret”, „Juku”, „Läti varajane kollane”.

Kartulipuder on maitsev söök, aga kartul kaotab selliselt valmistades enamiku oma vitamiinidest. Muidugi saab neid teiste toiduainetega (näiteks salatitega) lisada. Kartulipudruks sobivad: „Ando”, „Ants”, „Maret”, „Adretta”, „Satina” jt sordid.

Friikartulid on küll maitsvad, kuid sisaldavad palju rasva ja pole tervislikud. Kui neid siiski teha, tuleb võtta mittelagunevat kartulit, see puhastada, lõigata ribadeks ja küpsetada õlis kuni 200kraadises kuumuses. Sobivad sordid: „Madeleine”, „Manitou”, „Agri”, „Reet”, „Piret” jne.

Praekartulid ei ole ka just tervislike toitude varasalvest, kuid on üks kiirem ja lihtsam kartulitoidu valmistamise viis. Igaüks valmistab praekartulit isemoodi ja kartul tuleks tükeldadagi vastavalt sellele, kui lagunev ta on. Panni kaant kasutatakse lõpus ja võetakse enne päris lõppu toidult ära. Praekartuliks sobivad: „Flavia”, „Printsess”, „Sekura”, „Fontane”, „Red Baron”, „Birgit” jne.

Salatit oskab hea perenaine teha igast kartulist. Ta võtab pisemad kartulid, keedab need koorega, jahutab ja siis lisab igasuguseid vilju alates sibulast ning lõpetades õunte ja seentega. Sageli lisatakse ka muna, liha ja vorsti. Salatikastmeks võib kasutada hapukoort, maitsestamata jogurtit, majoneesi või nende segusid, ürtide ja äädika või sidrunhappega maitsestatud õli. Kartulisalatile võib tegelikult mida iganes juurde panna, kuid kui kartul on hea ja püsib salatis terve, annab ta isesuguse maitse. Salatikartuliks sobivad: „Impala”, „Salome”, „Ants”, „Printsess”, „Arielle”, „Red Baron” jne.

• Hinnad Võru taluturul 3. augustil.

Kartul 30–40 eurosenti/kg
Kapsas 70 eurosenti/kg
Sibul 1,20 eurot/kg
Küüslauk 7 eurot/kg
Porgand 1 ja 3 eurot/kg
Tomat 2 eurot/kg
Kurk 50 eurosenti ja 1 euro/kg
Uba 3 eurot/kg
Hernes 4 eurot/kg
Sõstrad (punane ja must) 80 eurosenti kuni 2 eurot/kg
Tikker 1,50 eurot/kg