Menu

Lõuna-Eesti haigla tegi pakkumise kiirabi konkursile ja võõrustas sotsiaalministrit

Hetk sotsiaalminister Taavi Rõivase reedesest külaskäigust Võru külje alla asuvasse Lõuna-Eesti haiglasse. Foto: Lõuna-Eesti HaiglaKOHTUMINE • Lõuna-Eesti haigla esitas reedel kell 15 kukkunud tähtajaks pakkumise Lõuna piirkonna kiirabikonkursile ja võõrustas samal ajal sotsiaalminister Taavi Rõivast.

Sotsiaalminister võttis kohtumisel pinged maha, öeldes, et esialgu pole Lõuna-Eesti haigla puhul ümberkorraldusi kavas. „Senikaua kuni Võrumaa elanikud soovivad Lõuna-Eesti haiglasse tulla tervishoiuteenust saama ja arstid tahavad siin tööd teha, ei ole põhjust riiklikult sekkuda,” ütles Taavi Rõivas, „need haiglad, kes ise aktiivselt teevad tööd enda arendamiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks, nende tegevuse piiramine riiklikult jõu meetodil ei ole mõeldav.”

Haigla teatel algatas kohtumise ministriga Võru maavanem Andres Kõiv selleks, et arutada haiglavõrgu võimalikku ümberkorraldamist ja selle mõju tervele Võrumaale.

Kohtumisel osalesid lisaks sotsiaalminister Taavi Rõivasele ministri nõunik Gerly Nurms, projektijuht Ülle Lumi, terviseinfo ja analüüsi osakonna analüütik Reena Müller, Lõuna-Eesti haigla juhtkond ja omanike esindajad, haigla nõukogu liikmed, perearstide esindajad, Kaitseväe Lõuna KRK Meditsiinikeskuse arst Hanno Mölder, endine haiglajuht Hillar Kalda ning MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse juhataja Kaja Solom.

Avatud arutelu käigus toodi ministeeriumi esindajatele välja argumendid, miks peaks Lõuna-Eesti haigla säilitama üldhaigla staatuse praeguses mahus ja nelja arsti ööpäevaringse valveringiga.

Haigla teatel on kvaliteedimärk haiglale ülimalt oluline ja seda ka arstide jaoks. „Kui valveringid on kaetud ja teenusele on nõudlus, siis on kõik õnnelikud ja rahul – nii patsiendid kui ka arstid ja õed,” edastas haigla seisukoha kommunikatsioonijuht Ave Abel. Hetkel soovivad noored arstid Lõuna-Eesti haiglasse tööle tulla, sest siin on neil võimalik saada suurem vastutus. Täidetud on õdede töökohad, koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub kohapeal hooldajate koolitus. Lõuna-Eesti haigla on tunnustatud praktikabaas nii arstide, õdede kui ka füsioterapeutide seas.

Haigla on seisukohal, et kuigi aktiivravi osatähtsus väheneb, hõlmab see trend kogu tervishoiumaastikku ega tähenda, et haigla peab oma tegevuse koomale tõmbama. Hetkel toimib strateegiline koostöö SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga ja seda koostööd peaks jätkama ning tugevdama ka tulevikus. Selline koostöö toob mõlemale poolele reaalset majanduslikku kasu. Aktiivselt on alustatud protsessi pakkumaks tervishoiuteenust ka piiri taha.

„Me oleme juba praegu palju aktiivsem haigla kui teised ümberkaudsed haiglad Kagu-Eestis,” kommenteeris olukorda Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart, „naabritega võrreldes on meie haigla ainus, kus on reaalselt neli arsti ööpäevaringselt majas. Lisaks lastearst koduses valves. Ilma nende valveringideta väheneks ka üldine võimekus ja kaoks üldhaigla üldse.” Lõuna-Eesti haigla patsientidest 18 protsenti on väljastpoolt Võru maakonda ja sünnitusosakonda on jõudnud ka esimesed kliendid Venemaalt Pihkva oblastist.

Olgugi, et kehtiv haiglavõrgu arengukava vähemalt viie aasta jooksul muudatusi ette ei näe, on sotsiaalministeeriumist välja läinud signaalid külvanud üksjagu ärevust nii patsientide kui ka meedikute seas.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD