KÜSIMUS–VASTUS • Seoses mitmete nuhkimisskandaalidega on tõusnud päevakorda kodanike järele luuramine. Endine USA julgeolekuagentuuri NSA töötaja Edward Snowden paljastas hiljuti massijälitussüsteemide PRISM ja Tempora tegevuse, millega on võimalik pealt kuulata telefone ning jälgida tegevusi internetis.

Eestis on massinuhkimisele varem juhtinud tähelepanu president Toomas Hendrik Ilves, kes tunnistas aasta algul ühel privaatsuse- ja andmekaitsekonverentsil, et on katnud oma arvuti kaamera salasilmade eest kaitsmiseks teibiga kinni. Äsjases Reformierakonna häältevõltsimisskandaalis panid europarlamendi saadik Kristiina Ojuland ja Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum oma mobiiltelefonid pealtkuulamise kartuses kotti ning koti auto pagasiruumi.

USA ajaleht New York Times kirjutas mõned nädalad tagasi, et Eesti ja Läti valitsused kasutavad nuhkimisprogrammi FinSpy (tuntud ka FinFisheri nime all), millega on võimalik siseneda inimese arvutisse, salvestada tema Skype’i vestlusi, lülitada sisse veebikaamera ja mikrofon ning jälgida, millega inimene hetkel tegeleb. Eesti ametiasutused pole seda infot kinnitanud ega ümber lükanud, märkides vaid, et seadusekuulekal inimesel pole vaja midagi karta.

Eestis loovad kodanike järele nuhkimise alase keskkonna ja jälgivad selle täitmist Riigikogu liikmed. Küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu saadikutelt luuramise ja pealtkuulamise kohta. Küsimused olid järgmised: 1. Kas teie arvates Eesti riik luurab oma kodanike järele põhjendamatult? Kas olete tundnud, et teie järele luuratakse? Kui jah, siis kuidas? 2. Kristiina Ojuland ja Einar Vallbaum olid luurajate ees nii hirmul, et lennutasid Taimi Samblikuga vesteldes oma telefonid auto pagasiruumi ja panid autoraadio ragisema. Kuidas peate olulisi telefonivestlusi, mille pealtkuulamist ei soovi, teie? 3. President Ilves on tunnistanud, et on katnud arvuti kaamera häkkerite eest kaitsmiseks kinni. Kuidas on lugu teiega – kas katate ka arvuti kaamerat? Kuidas end veel luurajate eest kaitsete? 4. Kas julgete edastada konfidentsiaalseid teateid meili või mobiilisõnumite teel või mitte? Miks?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Ma ei põe enda järel luuramise foobiat. Ma ei leia ühtki põhjust, miks minu järel peaks luurama või millist infot sellest võiks saada. Minu meilid, telefonikõned ja sõnumid ei sisalda midagi kriminaalset ega sellist, mille ilmsikstulekut peaksin kartma.

Rein Randver (SDE): Eks maailm on aastatega muutunud. Meil on niinimetatud luuramised, pealtkuulamised ja muu taoline reguleeritud seadustega. Jälitustegevuse seadus on meie kodanike julgeoleku tagamiseks ja kuritegude tõkestamiseks või avastamiseks. Eesti on astunud ka suure sammu küberturvalisuse alal.

Mina isiklikult ei ole tundnud, et minu järel luuratakse. Info vahetamiseks kasutan vabalt kõiki tänapäevaseid võimalusi.

Ülo Tulik (IRL): 1. Minul puudub igasugune kogemus selle kohta, et oleks tundnud, et minu järele keegi luurab. Jälitustegevus kuulub kurikaelte avastamise relvade arsenali ja tähtis on, et see jääks seaduste piiridesse. Kui kurikuulsat maadevahetuse protsessi jälgida, siis tundub, et see valdkond vajab seadusandliku poole järeleaitamist. Samas Simmi ja Otsalti lood näitavad, et ilma korraliku jälitustööta oleks ilmselt need juhtumid lahenduseta jäänud ning kõik sõltub ikkagi sellest, kui professionaalselt asjale lähenetakse.

2. Riigikaitse komisjoni liikmena olen andnud allkirja, et minu telefoni võidakse jälgida ja see mind ei häiri. Minu arvates on telefonilt patarei lahtiühendamine lapsik legend, mis ei tööta, aga mida paljudele sageli meeldib uskuda.

3. Mina ei kata arvuti ekraani ja olen veendunud, et kui soovitakse arvutist midagi saada, siis ekraani katmisest oleks küll kõige vähem abi. Minu arvutit kaitsevad luurajate eest Riigikogu kantselei kasutusele võetud turvasüsteemid ja arvan, et need on piisavad.

4. Mina olen kõik oma teated seni andnud edasi oma arvuti ja telefoni kaudu ning usun, et nii jääb see ka tulevikus.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Elan lootuses, et me elame endiselt õigusriigis, kus pealtkuulamine ilma kohtu loata on keelatud. Vaevalt, et keegi minu järele luurab ja mind jälitab. Juhul kui oleks mind jälitatud või pealt kuulatud, siis peaksid vastavalt seadusele vastavad ametid mind sellest informeerima.

Telefoniga rääkimine tekitab küll teinekord tunde, et keegi kuulab pealt, aga ilma kohtu loata on pealtkuulamine kuritegu. Eelmisel aastal andis kohus ligi 1000 luba, et inimesi pealt kuulata, ja minu arvates on seda liiga palju.

Selge on see, et arvuti või nutitelefoni kasutamine jätab jälje maha ja seda informatsiooni võidakse kunagi kurjalt ära kasutada. Parem on rääkida inimestega silmast silma ning kogu oma elu ja tegemisi ei ole vaja Facebooki üles riputada.

Urmas Klaas (Reformierakond) ei vastanud.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.

Heimar Lenk (Keskerakond) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.