Euroopa Liitu on küll kombeks kritiseerida suure bürokraatia tõttu, aga noortele annab euroliit erakordse võimaluse reisida, maailma näha, kohtuda erinevate inimestega ja sõlmida sõprussuhteid.

Nõukogude Liidu ajal oli inimeste üks põhilisi etteheiteid režiimile suletus niinimetatud raudse eesriide taha, mis tähendas väga piiratud võimalusi välismaailmaga suhtlemiseks. Selline suletus tõi endaga kaasa omakorda mahajäämuse inimeste võimaluses areneda, laiendada oma silmaringi ning sõbruneda ja teha koostööd inimestega eri riikidest. Läänemaailma üks eeliseid idabloki ees oli just avatus, mis tähendas eelkõige avatust uutele ideedele ja võimalust teha riikideülest koostööd.

Euroopa Liiduga liitudes oli üks põhiargumente asjaolu, et inimestel on võimalik lihtsamalt reisida. Eriti puudutab reisimine noori, kel on suurem vajadus maailma näha ja eakaaslastega suhelda. Noorte lahkumist Eestist armastatakse küll taga nutta, aga Euroopa Liidus on see paratamatus. Eesti on lihtsalt nii väikse elanike arvuga, et juba väikse koguse lahkumine annab tunda, samas pole piire võimalik inimestele kinni panna.

Inimeste lahkumise kritiseerimine on absurdne olukorras, kus eesti rahvas ise otsustas referendumil kümmekond aastat tagasi, et Euroopa Liiduga liitumine on parem kui liitumata jätmine. Kuigi euroliidu pooldajad rääkisid toona, et euroliit ei muuda kallimaks autokütust ega suurenda Eestis tööpuudust, ei muuda tagantjärele tarkus enam midagi: olukorras, kus Eestis töökohti napib, on noorte jaoks ainuvõimalik lahendus lahkumine. Vastasel korral peaks noored lihtsalt kodus töötuna istuma, nagu on juhtunud Hispaanias, ja nende ülalpidamise peaks maksumaksjad kinni maksma. Selline areng tähendaks maksukoormuse tõusu ja uut lahkujate lainet, sest maksukoormuse tõus kahandab võimalusi luua uusi töökohti.

Euroopa Liit toob paratamatult kaasa noorte lahkumise ja ainus lootus, mis tulevikku silmas pidades jääb, on see, et lahkunud ükskord Eestisse tagasi tulevad.