Kui mu kunstnikust sõber Genka Lapin oma maja ees Mokkat nägi, teatas ta resoluutselt, et sellise välimusega Opelit ei saa olemas olla. Ka mina tundsin Tartus Carringi ees Mokkat vaadates end loomaaias kaelkirjakut uudistava inglasena, kes teatab resoluutselt, et nii pika kaelaga looma ei saa olemas olla. Hoidsin oma teadmised endale, sest minuga oli Opel kaelkirjakutrikki teinud juba Insignia ja viimase Merivaga. Ka nende välimus oli esimest korda vaadates positiivses mõttes uudne ja värske.