Võru linna vapp markidel

UUS POSTMARK • Võru linna 230 juubeliaasta puhul ilmus 5. märtsil Eesti Posti standardmarkide sarjas 45eurosendise nominaaliga Võru linna vapiga mark (üldse 564. mark teise Eesti Vabariigi ajal), mille kujundas Indrek Ilves. Ühemiljonilise tiraažiga margi trükkis AS Vaba Maa. Ilmus ka esimese päeva ümbrik ja eritempel.

Võru linna vapp oli kasutusel ka esimese Eesti Vabariigi ajal, siis küll mitte postmargina, vaid tempel- ja kantseleimarkidel. Omal ajal kinnitati tempelmarkidega palveid, taludokumente, arveraamatuid, võlakirju, relvalube, majaplaane ja muid dokumente peale vastava tempelmaksu tasumist.

Aastail 1928–1933 ilmus Eesti tempelmarkide teine väljaanne, mille kujundas Georg Westenberg (ta kujundas ka rahasid) ja need trükiti Riigi Trükikojas. Markide kujundamisel kasutati Eesti linnade vappe: Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Tartu, Võru, aga ka riigivappi. Kõige väiksema nominaaliga oli ühemargane sinine Võru linna vapiga tempelmark, mis anti välja 27. novembril 1923. Huvitav on veel lisada, et 1925. aastal ilmunud Eesti Vabariigi Riigi Teatajas nr 189 avaldatud teadeandes on ühemargase tempelmargi kohta kirjutatud nii: „Keskjoonistuseks on viienurgelise kilbi valkjal aluspõhjal olev kuusk.” Ilmselt on tegemist Võru linna vapiga, kuigi otseselt seda ei mainita. Järgnevate väljalasete puhul on aga kindlalt öeldud, et tegemist on Võru linna vapiga.
1928. aasta rahareform tingis uue tempelmarkide seeria väljaandmise (Eestis loobuti Saksamaa ja Venemaa variandist vanade markide ületrükkimisest). Ühesendine sinine Võru linna vapiga tempelmark anti välja 21. märtsil 1928.

1934. aastal välja antud neljas tempelmarkide väljalase tõi kõikidele markidele ühise raamistuse ja kogu sarja hakkas kaunistama tammelehtedest vanik. Uus Võru linna vapiga tempelmark nägi ilmavalgust 17. detsembril 1934. Eesti tempelmargid olid kasutusel aastatel 1940–1941 Nõukogude okupatsiooni ja aastail 1941–1944 Saksa okupatsiooni ajal, viimase puhul tehti margile saksakeelne ületrükk Rpf 1 Rpn (Reichpfennig).

Üheks Eesti maksumarkide põhiliigiks olid ka 1919. aastal kasutusele võetud kantseleimargid. Neid kasutati kohalikele omavalitsustele minevate maksumäärade tasumiseks kantselei teenuselt ja seetõttu kasutati neid sageli koos tempelmarkidega. Kasutusel olid üleriigilised ja kohalikud kantseleimargid, neist Võru linnavalitsuses olid kasutusel kümnesendine pruunikas ja 50sendiline rohekas Võru linna vapikuusega kantseleimark.